FOTOD ja VIDEO | Sõõrumaa alustas Patarei vanglaruumide lammutamist jumalateenistusega. "Ilma riigi rahata võib ehitus seisma jääda!"

Urmas Sõõrumaa sai küll juba sügisel Patarei vangla renoveerimiseks riigilaenu taotlusele eitava vastuse, ent nüüd ütleb ärimees, et loodetavasti annab uus valitsus talle uue võimaluse raha taotleda. “Muidu on oht, et kogu ehitus jääb jälle järgmiseks 5-10 aastaks seisma," hoiatas Sõõrumaa täna Patareis korraldatud vaatemängul, millega juhatati sisse vanglaruumide lammutamine.

Enne töödega alustamist toimus jumalateenistus ning hoonet pühitses õigeusu preester. Urmas Sõõrumaa sõnul sooviti sedasi austada kõiki hoones lahkunud hingi.

Ehitustööde käigus taastatakse merekindluse originaalne planeering. See tähendab, et lammutatakse kõik hilisemad, vanglana kasutamise otstarbel rajatud, juurdeehitised.

Suur äririsk

Sõõrumaa rääkis, et nii suur projekt vajab ankurrentnikke. Enne pandeemia puhkemist olevat lepingute sõlmimisest huvitatud olnud näiteks mitmed hotelliketid, kuid olukorras, kus turismisektori taastumise aeg ning ulatus on teadmata, ei soovi keegi end nii varajases faasis projektiga lepinguliselt siduda.

Kas ja kuidas plaanib Sõõrumaa nüüd ikkagi riigilt laenu saada? Ärimehe sõnul on ta võtnud suure äririski. Kommertspankadest laenu saamine on praeguses olukorras keeruline ning projekt vajab kindlasti riiklikku rahastust. “Muidu on oht, et kogu ehitus jääb jälle järgmiseks 5-10 aastaks seisma”.

Sõõrumaa väitel tähendaks projekti 2026. aastaks mittevalmimine talle märkimisväärset kahjumit, sest riigil tekiks õigus Patarei vangla 400 000 euro eest tagasi osta, sealjuures kohustuseta hüvitada vahepeal tehtud tööde maksumust.

Lisaks on muinsuskaitsealuse kompleksi renoveerimine tunduvalt kallim uue hoone ehitamisest. Sõõrumaa väitel teeb hoone ajalugu ning seisukord projekti umbkaudu kolm-neli korda kallimaks.

Vaatamata projekti mahule ning sellele, et Kredexi kriisimeetmetest projektile rahastust saada ei õnnestunud, on Sõõrumaa siiski optimistlik, et uue valitsuse ametisse astumise järel on rahastust võimalik taotleda mõne muu rahastusmeetme raames ning kompleks valmib 2026. aasta alguseks.

Erineb kaubanduskeskustest

Arendajate sõnul ei soovita Patarei merekindluse projektist ehitada järjekordset kaubanduskeskust. Projekti tegevjuhi Urmas Sildniku sõnul ei tule rentnike hulka ühtegi jaekaubaketti. See-eest soovitakse merekindlusesse meelitada suur hulk erinevaid restorane.

Sõõrumaa räägib ka, et projekt on suurel määral suunatud välisturistidele. Eeldatavalt võiks renoveeritud merekindlust aastas külastada miljon välismaalast. See eeldaks pea iga teise välisturisti külastust.

Välisturistide meelitamiseks plaanitakse lisaks ühes tiivas asuvale muuseumile rajada veel 11 peatumiskohta turismigruppidele. Sõõrumaa lubab, et igal peatumiskohal on tulevikus turistidele mingi lugu rääkida. “Kindlasti ei taha me, et turist räägiks, kuidas ta sõitis bussiga mööda ja astus korraks sisse, vaid et ta veedaks siin aega pikemalt,” lausub Sõõrumaa.

Vaid rendipinnad

Urmas Sildnik ütleb, et kuigi merekindlusesse plaanitakse lisaks äripindadele ning külaliskorteritele rajada ka suuremaid elamupindu, siis ühtegi ehitatavat korterit maha ei müüda. Tema sõnul on see teadlik valik, et arendajatel säiliks tulevikus hoone üle suurem kontroll. Müügi asemel antakse korterid pikaajalisele rendile.

Seevastu ise hotelli pidamist Sildnik mõistlikuks ei pea. Tema sõnul otsitakse hetkel mõnda hotelliketti, kes võtaks korraga rendile kõik külaliskorterid.