Kuus põhjust, miks kinnisvaraturg tegi eelmisel aastal kriisi kiuste rekordeid

Mullune kinnisvaraturg taastus hoolimata kevadisest ehmatusest väga kiirelt – aasta lõpus löödi nii mõneski linnas varasemad hinnarekordid ja ka tehingute arv taastus tasemele, nagu poleks vahepeal midagi juhtunudki.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Eesti 17 suurema linna korteriomandite tehingute arvu kajastav Pindi Indeks kasvas detsembris suisa 10% võrra, tõustes ajaloo kõrgeima tasemeni 1834 €/m².

„Ehkki Konjunktuuriinstituudi poolt mõõdetav tarbijate kindlustunne oli aasta lõpus tavapärasest palju madalam (-18), siis pinnapealselt hinnates see turul ei kajastunud. Toon välja mõned põhjused, miks kinnisvaraturg jätkuvalt vilgas on,“ ütles Sooman.

Esmalt ei kajasta tegelik tehingute arv päris täpselt tänaseid ostuotsuseid. „Näiteks Tallinnas tehti novembris ja detsembris ligi 40% tehingutest uute korteritega, mille ostuotsused olid vormistatud palju varem, majad said lihtsalt aasta lõpus valmis,“ sõnas ta. Lisaks näilisele tehinguaktiivsuse kasvule võimendasid keskmisest kallimate uute korteritega tehtud tehingud ka hinnastatistikat.

„Teiseks hangus kinnisvaraturg kevadel ja osaliselt ka suvel märkimisväärselt, kuid elu läheb edasi ja paisu taha kogunenud potentsiaalsed tehingud sooritati aasta lõpus siiski ära,“ jätkas Sooman.
Kolmandana on pangad taas hoolimata kevad-suvisest puiklemisest laenude väljastamisel küllaltki aktiivsed. See võimaldab tehinguid teha ka neil, kellele omavahendeid varade väljaostuks napib.

„Neljandaks on üldine majanduspilt kardetust palju parem. Tõsi, paljud sektorid kiratsevad eesotsas turismiga, kuid see pole muutunud kõikehõlmavaks ning kardetud massiivset tööpuudust aasta lõpus polnud, mis andis inimestele palju julgust juurde,“ märkis Sooman.

Viiendana on turult ära korjatud väga suur hulk pakkumisi, mis kevadel suure ehmatusega müüki paisati. „Pakkumiste nappus hoiab turgu tasakaalus ja suurendab ostjate kindlustunnet, et varade väärtused jäävad püsima,“ lisas ta.

Kuuenda ja ilmselt kõige olulisema asjaoluna toob Sooman välja, et ehkki hapuks läinud laenude osakaal vaikselt kasvab, on pangad eelmisest kriisist õppust võtnud ja teadvustanud endale, et klientidega tuleb leida ühiselt lahendused, mitte varad neilt jõuga käest ära rabada ja sundmüüki paisata. „Just sundmüügid on olnud kõikide kinnisvarakriiside languste ema,“ rõhutas Sooman.