Oxfam: Koroonakriis on ajaloo suurim ebavõrdsuse kasvataja
(12)![Keenia pealinnas Nairobis on kümmekond slummi, kus rahvas elab suures vaesuses. Jõukate villasid eraldab slummi territooriumist 4-5-meetrine kiviaed, millel on veel okastraat ja metallist võrestik. Slummi elanike kodud on kokku klopsitud peamiselt plekist plaatidest, igale elanikule on kodus ruumi mõni ruutmeeter. Kodude esisesid ja slummi läbivad tänavad on majade vahel puhtad, aga natuke eemal on prügimäed, kuhu on visatud fekaale täis ühekordsed kilekotid ja muu olmeprügi. Kilekotid on küll Keenias keelatud, aga slummides leidub neid palju. Jõukate linnaosades kilekotte vedelemas pole.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/c6a64a30-b949-11eb-b776-8db3f50e07cf.jpg?noup&w=1200&h=711&ch=1&cw=1&cx=0&cy=0&r=16:9)
Oxfami uuringu kohaselt kulus neil selleks vaid umbkaudu üheksa kuud. Seevastu prognoositakse, et maakera vaeseimatel elanikel võib kriisieelse majandusliku olukorra taastumine võtta koguni rohkem kui kümnendi.
Oxfami juhi Gabriela Bucheri sõnul on koroonakriis suurim ebavõrdsuse kasvataja kogu Oxfami ebavõrdsuse uuringute ajaloos. Bucheri väitel suurendab rahatrükk rikkaimate investeeringute väärtust, kuid ei vähenda teenindus- ning turismisektori töötajate tööpuudust.
Sarnasele järeldusele on jõudnud ka ÜRO ning Maailmapank. ÜRO tellitud uuringu alusel kasvas mullu vaesuses elavate inimeste arv koguni 500 miljoni võrra ning Maailmapanga analüütikud leidsid, et koroonakriisi lõpuks on maailmas 60 miljonit uut absoluutses vaesuses elavat isikut.
Oxfami uuring pakub võimalike lahendustena välja investeeringud avalikesse teenustesse, haridusse ning tervishoidu. Samuti soovitatakse raha suunata fossiilkütuste asemel rohelisse energiasse, säästmaks eelkõige just vaeseimate elanike elukeskkonda.