Nõudlus kasutatud autode järele kasvas eelmise aastaga, uusi autosid liisiti vähem

Liisinguturul algas möödunud aasta tugevalt ning 2020 aasta jaanuari ja veebruari müüginumbrid ületasid 2019. sama perioodi tulemusi. Märtsist edasi oli turuolukord juba oluliselt turbulentsem ning müüginumbrid kuude lõikes erinesid tuntavalt. Uusi autosid osteti arvuliselt varasemast vähem, kuid tuntavalt kasvas nõudlus kasutatud autode järele.

„Liisingliidu statistika põhjal moodustas liidu liikmete uusmüügist üle poole uutest liisingutest uute tava- ja tarbesõidukite müük. Samas kahanes uute sõidukite müük aasta lõikes pea kolmandiku, mis ilmselgelt mõjutas kõiki liisinguettevõtteid,“ nendib SEB Liisingu juht Rein Karofeld. Ta lisas, et eelmine aasta möödus keskmisest paremini – uusmüük oluliselt ei kannatanud ning portfell koguni kasvas paar protsendipunkti 30 protsendini koguturust.

Pandeemia ajas inimesed autodesse, soetati pigem kasutatud sõidukeid

Küll tõi pandeemia kujundatud aasta huvitavaid trende: näiteks kui uusi autosid liisiti võrreldes 2019 aastaga vähem, siis kasutatud sõidukite vastu huvi kasvas.

„Siin mängisid rolli ilmselt kaks vastandlikku faktorit: ühest küljest olid inimesed kriisi tõttu rahaliste kohustuste võtmisel ettevaatlikumad valides pigem kasutatud auto ja tagasihoidlikuma laenukohustuse. Seevastu soovisid paljud ühistransporti ja inim-kontakte vältida ning soetasid seega isikliku auto,“ ütles Karofeld. Nende faktorite koosmõjus kasvaski lõppenud aastal eeskätt just kasutatud autode müügiturg,“ selgitab Karofeld.

Karofeldi sõnul võib isikliku auto omamise trendi seostada ka muude tarbimistrendidega. „SEB kaardimaksete statistika näitas möödunud aastal, et inimesed kulutasid tavapärasest rohkem sisustusele, aiatarvetele ning remonditöödele. Samuti võimaldas kaugtöö inimestel rohkem ringi liikuda ning ka suvepuhkuse veetsid paljud Eestis ja Baltikumis ringi reisides. Antud faktorid kahtlemata soosivad isikliku sõiduauto omamist,“ leiab Karofeld.

Keskmine finantseeritav summa auto kohta kasvas: kasutatud sõiduautodel 450 euro ning uute sõiduautode puhul koguni 1100 euro võrra. „Kasv uute sõiduautode keskmises hinnas näitab, et uusi autosid liisisid eelkõige rahaliselt kindlustatud inimesed, kes soetasid ka keskmisest kallimaid sõidukeid. Ka üleüldiselt lähevad autod iga aastaga kallimaks oma tehnoloogilise arengu ning järjest rikkalikuma ohutus- ja mugavusvarustuse tõttu,“ lisas Karofeld.

Elektriautode liising neljakordistus

Tugevas tõusutrendis jätkab elektriautode turg ning sellele andis täiendavat hoogu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus elektriautode ostjatele. „Kõige tuntavamat kasvu elektriautode müügis näeme ilmselt lähiaastatel, kuid juba mullu liisis üha rohkem inimesi endale elektriauto,“ ütles Karofeld.

Üldpildis pole need arvud tema sõnul küll märkimisväärsed, kuid liisingu toel soetatud elektriautode arv läinud aastal neljakordistus. Karofeld lisas, et elektriautodele pakutakse samasugust tehingustruktuuri nagu teistele autodele, kuid parema intressiga - elektriautodele pakutav intress on 1,85% + euribor.

„Üha enam autotootjaid on oma mudelivalikut täiendamas elektriautodega, mis kindlasti võimendab elektriautode trendi lähiaastatel. Roheline mõtteviis ning keskkonnasäästlike projektide finantseerimine on meie tulevik,“ ütles Karofeld.