Töösuhted

Eelmisel aastal suurenes märgatavalt kaugtööd tegevate inimeste arv. Samas on kaugtööga seotud regulatsioon püsinud muutumatuna aastaid. Sõltumata sellest, kas inimene töötab kontoris, bussis või oma kodus, vastutab tööandja täies mahus kõikide töökeskkonna nõuete täitmise eest. Tegime riigile ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja vastutaks vaid nende nõuete täitmise eest, mis on tema kontrolli all. Praegu ei ole teada, kas riik võtab koja arvamust kuulda.

Kaubanduskoda pingutas 2020. aastal ka selle nimel, et riik ei kehtestaks ebamõistlikke piiranguid välistööjõu kasutamiseks. Meil õnnestus eelnõust välja saada näiteks muudatus, mis lubas välisüliõpilasel Eestis töötada vaid 16 tundi nädalas. Hoolimata meie kriitikast on endiselt poliitikute laual aga idee, et välismaalane võib Eestis töötada üksnes täistööajaga. Eriolukorra ajal tegime riigile ettepaneku, mille kohaselt saaksid kriisi ajal lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased jätkata Eestis töötamist, kui lubatud tööaeg saab täis. Poliitikud ei võtnud seda ettepanekut kuulda.

Riigikogu kiitis eelmisel aastal heaks neli kaubanduskoja ettepanekut, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust töökeskkonna nõuete täitmisel. Näiteks ei pea tööandja edaspidi koostama ohutusjuhendit kõikide kasutatavate töövahendite, sh pastapliiatsi ja klammerdaja kohta. Juhendit on vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs.

Kaubanduskoda saatis 2020. aastal Riigikogule ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust seoses töötaja töötasu arestimisega. Praegu pole teada, kas riik võtab seda ettepanekut arvesse.

Eelmisel aastal olime vastu miinimumpalga reguleerimisele Euroopa Liidu tasandil. Lisaks tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta kollektiivlepingu seadust, et väikesel rühmal tööandjatel ei oleks võimalust mõjutada kogu sektori miinimumpalka. 2020. aastal jõudis eelnõusse ka kaubanduskoja ettepanek lihtsustada 13‒14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid.

Keskkonnateemad

2020. aastal tõusid rohkem esile keskkonnaga seotud teemad, sest Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Avaldasime arvamust mitme Euroopa Komisjoni strateegia, näiteks EL-i roheleppe, tööstusstrateegia ja ringmajanduse tegevuskava kohta. Meie sõnum valitsusele oli järgmine: muudatused peavad olema mõistlikud, osapooli tuleb kohelda õiglaselt ja eesmärgid peavad olema realistlikud.

2020. aastal kaitsesime koostöös mitme erialaliiduga pakendiettevõtete huve seoses jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustega. Eelnõus on võetud arvesse mitu kaubanduskoja ettepanekut. Näiteks tõstab eelnõu pakendiaruande auditeerimise piirmäära praeguselt viielt tonnilt 20 tonnini. Samas näeme eelnõus endiselt ka murekohti, mis võivad pakendiettevõtetele tuua kaasa märgatava kulude suurenemise.

Maksud

Uskumatu, aga tõsi: poliitikud pidasid 2020. aastal kinni maksurahu lubadusest. Riik ei tulnud välja eelnõudega, millega oleks kehtestatud uusi makse või tõstetud kehtivaid maksumäärasid. Eriolukorra ajal tegime riigile ettepaneku toetada transpordisektori ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut langetada mootorikütuste aktsiisi. Riigikogu võttis ettepanekut arvesse ning vähendas kaheks aastaks mitme kütuse ja elektrienergia aktsiisi.

Eriolukorra ajal jõudis meieni ka paljude liikmete pahameel, miks maksu- ja tolliamet ei uuenda enam maksuvõlglaste nimekirja. Pöördusime ettevõtete palvel riigi poole ettepanekuga avaldada ka eriolukorra ajal juriidilisest isikust maksuvõlglaste nimekiri. Maksu- ja tolliamet reageeris meie ettepanekule kiiresti ja mai lõpus oli maksuvõlainfo avalikkusele jälle kättesaadav.

Äriõigus

Kaubanduskoda tegi juba aastaid tagasi riigile ettepaneku võimaldada ühingutel paindlikult korraldada koosolekuid. 2020. aasta mais jõustusid seadusemuudatused, mis laiendavad kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata.

Olime vastu Euroopa Komisjoni algatusele, mille kohaselt tuleks EL-i õigusaktidesse kirja panna, et kõik äriühingud ja nende juhid peavad lähtuma oma tegevuses mitte vaid lühiajalistest finantseesmärkidest, vaid pikemaajalistest eesmärkidest ning ka mõjust kliimale, sotsiaalvaldkonnale ja inimõigustele. Muudatuse elluviimine tähendaks näiteks seda, et Eesti ettevõte peab kontrollima, kas Hiinas asuv all-allhankija järgib ikka inimõiguseid. Palusime Eestil mitte toetada Euroopa Komisjoni algatust.

Koroonakriis ja toetusmeetmed

Kaubanduskoda esitas nii eriolukorra ajal kui ka hiljem riigile ettepanekuid selle kohta, milliseid toetusmeetmeid vajavad ettevõtjad koroonakriisist tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ja milliseid muudatusi oleks vaja teha senistes toetusmeetmetes. Näiteks andsime riigile pidevalt teada, et toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, paindlikud, sihitud ja tagama võrdse kohtlemise. Lisaks tõstsime esile, et toetus peab olema seotud varem tasutud tööjõumaksudega.

Muud teemad

Seisime õigusloomes korduvalt selle eest, et riik ei kehtestaks ettevõtetele EL-i direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid. Rõhusime sellele põhimõttele näiteks vihjeandjaid (nn vilepuhujaid) puudutava direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse. Hoolitsesime selle eest, et majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei lühendataks. Saavutasime majutusettevõtete halduskoormuse vähenemise läbi uute digitaalsete võimaluste seadustamise seoses külastajate registreerimisega. Pingutasime selle nimel, et tarbijavaidluste lahendamine ei muutuks ettevõtetele tasuliseks. Olime vastu tuleohutusülevaatuse koostamise kohustuse kehtestamisele, kuid sellest hoolimata võeti vastav seadusemuudatus eelmise aasta lõpus vastu.

Põhjalikuma ülevaatega saab tutvuda kaubanduskoja kodulehel.