79 protsenti uuringus osalenutest leiab, et oma tuleviku kindlustamiseks tuleb neil ise raha koguda ja säästa. Seda põhjusel, et riik ei suuda tagada neile piisava suurusega pensioni - nii arvab 74 protsenti vastanutest. Laste rahalise toega arvestab pensionieas 12 protsenti, samal ajal kui 59 protsenti ei usu, et lapsed neid rahaliselt vanaduspõlves toetavad - ülejäänud ligi 29 protsenti on kahevahel.

„Võrreldes 2019. aastal läbi viidud SEB uuringuga mõistavad inimesed paremini, et rahaliselt kindlama tuleviku huvides on säästmine hädavajalik. Seda võimendab veelgi seisukoht, et riigipensioniga ära ei ela. Ka jätkuvalt suur huvi III samba kogumislahenduste vastu kinnitab, et inimesed on mõistnud säästmise olulisust ja tulevik on nende enda kujundada," ütles SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.

Messimase sõnul on vanaduspõlveks säästmiseks mitmeid võimalusi, mida pakub käimasolev pensionireform ja millega tasub kindlasti tutvuda. "Võimalus on jätkata II sambasse kogumist, sest nagu näitavad Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja SEB arvutused, siis I ja II sambast kokku saadav pension on suurem kui ainult I samba oma. Kõige lihtsamalt saab selles ise veenduda Sotsiaalkindlustusameti kalkulaatori abil. Pensionireform pakub ka võimalust hakata oma investeeringuid ise juhtima. Selleks saab aprillis avada spetsiaalse pensioni investeerimiskonto (PIK), kuhu suunata kogutud II samba vara ja edasised II samba maksed," sõnas Messimas.

Pensionipõlves saab sissetulekut säilitada ka edasi töötamisega, mida uuringu kohaselt kavandab 55 protsenti vastanutest, kuid 20 protsenti seda eriti võimalikuks ei pea. Küpsemas eas uue ameti õppimisele on kahetised vaated: kui 39 protsenti arvab, et ümberõppe abil saavad nad pensionieas tööd ja raha, siis pea samapalju (35%) on selles kahtlejaid.

Ligi pooled uuringus osalenutest - 45 protsenti - näevad pensionisüsteemi tulevikku mustades värvides, arvates et nende pensioniikka jõudes tänane süsteem enam ei toimi.