Pea iga neljas ettevõte maksis mullu ümbrikupalka
(15)
Maksu- ja tolliameti kontrolörid mõistsid 2020. aastal ettevõtetelt välja 12,45 miljonit eurot maksmata jäänud tööjõumakse. Seda on neli miljonit eurot suurem summa kui aasta varem. Ümbrikupalka saavate töötajate suhtarv on siiski aastaga vähenenud 8,3 protsendilt 7,2 protsendile.
Enim registreerimata töötajaid, 9 protsenti, tuvastati Järvamaal. Järvamaale järgnesid Viljandimaa 8 protsendiga ning Jõgeva, Lääne-Viru, Lääne, Põlva ja Rapla maakonnad seitsme protsendiga. Kõige suurem hulk tuvastatud ümbrikupalga saajaid, 93 inimest, töötas ehitussektoris. Vähemalt kahekohaline arv ümbrikupalga saajaid tuvastati ka transpordi-, jaekaubandus- ning metsandussektoris.
Samuti pidas maksu- ja tolliamet 2281 eri firma juhiga personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga maksmise riskidest. Kolmandiku personaalsel vestlusel osalenud firmade tööjõumaksude laekumine paranes seejärel olulisel määral.
Seevastu maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalga maksmisel alati kaks osapoolt: tööandja ja töötaja. See tähendab, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda sootuks ise küsinud, siis võib maksu- ja tolliamet tasumata jäänud tulumaksu välja nõuda ka töötajalt endalt.
Lisaks märgib Õun, et ümbrikupalka makstes riskitakse toetusmeetmete mitte saamisega. Näiteks Harjumaa ning Ida-Virumaa erakorralisi koroonatoetuseid määrati novembris ametlikult makstud palga alusel.
