Schäuble ütleb, et liikmesriigid on kogu energia pannud vaidlustele koroonafondi täpse rahalise väärtuse ning jagamisreeglite üle. See-eest täielikult tagaplaanile jätnud kõige olulisema: plaanid, milleks saadavat raha kasutada.

Schäuble arvates oleks Euroopa Komisjon pidanud juba mõned kuud tagasi paika panema, et koroonafondi toetuseid võib kasutada vaid tulevikku vaatavateks investeeringuteks. Mõistlikeks investeerimisvaldkondadeks peab ta näiteks tehisintellekti arendamist, digiühiskonna arendamist ning kliimamuutustega võitlemist.

Lisaks Schäublele on viimasel ajal täpsete toetuste kasutamisplaanide puudumise üle kurtnud ka mitmed teised Euroopa Liidu tippametnikud. Läti eurovolinik Valdis Dombrovskise sõnul tuleb koroonafondi väljamaksed siduda konkreetsete ning mõõdetavate eesmärkide täitmisega. Neid eesmärke pole Euroopa Komisjon endiselt suutnud paika panna, kuigi väljamaksed peaksid algama juba tänavuse aasta teises pooles.

Saksamaa rahandusministrina oli Schäuble tuntud kui üks kasinuspoliitika eestkõnelejaid. Kuus aastat tagasi kutsus just Schäuble Euroopa Liitu üles Kreekat euroalast välja viskama. Nüüdseks on aga veteranpoliitikust saanud Saksamaa parlamendi spiiker, kes toetab Euroopa Liidu ühist laenu ning on jutud kasinuspoliitikast visanud ajaloo prügikasti. “Pandeemia järel on paljud asjad teisiti kui varasemalt,” kommenteerib Schäuble oma meelemuutust.

Seevastu nendib Schäuble endiselt, et teatud ettevaatlikus ühiste laenude võtmisel on vajalik. Schäuble arvates tuleb hoolikalt jälgida, mida soovib Euroopa Liidu kodanike enamus, sest “enamuse tahte vastaselt Euroopat üles ehitada ei saa”. Samuti loodab Schäuble, et ühiste laenude võtmine ei tähenda iga liikmesriigi kohaliku identiteedi kadumist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid