Nutitelefonide ja arvutite pealt tuleb peagi maksta täiendavat tasu

Justiitsministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt tuleb edaspidi maksta mitmete tehnikatoodete, näiteks arvutid, nutitelefonid, salvestavad telerid, mälupulgad ja mälukaardid ostmisel kuni 4-eurost täiendavat tasu. Kogutav tasu läheb muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele ning selle peamine eesmärk on maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud tasuta nende teoseid kopeerida isiklikuks kasutuseks ilma muusika- ja filmiteoste õiguste omajate nõusolekuta.

Eelnõu kohaselt on näiteks arvutite ja nutitelefonide puhul tasu suurus 3,5 eurot, salvestusfunktsiooniga teleritel 4 eurot ning mälupulkadel ja mälukaartidel 0,5 eurot. Lisaks tuleb edaspidi tasu maksta veel MP3/MP4-mängijaga telefonilt, CD-, DVD-, BD-videosalvestusseadmelt, sisemäluga MP3/MP4-mängijalt, väliselt kõvakettalt ning optiliselt andmekandjalt.

Tasu kogutakse kokku tehnikatoodete maaletoojatelt ja tootjatelt, kuid lõppkokkuvõttes maksavad selle tasu kinni kõik neid tooteid soetavad lõpptarbijad sõltumata sellest, kas nad kasutavad ostetuid seadmeid teostest koopiate tegemiseks või mitte. Kuigi muusikast ja filmidest võivad tasuta koopiaid teha üksnes eraisikud, mitte juriidilised isikud, siis tasu maksmise kohustus on ka juriidilistel isikutel. Samas on juriidilistel isikutel õigus makstud tasu tagasi küsida.

Justiitsministeeriumi hinnangul laekub muudatuste jõustumisel muusika- ja filmiteoste omajatele ca 1,9 miljonit eurot aastas. Kui see summa jagada Eesti elanike arvuga ning võtta arvesse ka inimeste töötasu suurust, siis 2018. aasta andmetele tuginedes oleks Eestis kogutava tasu suurus Euroopa Liidus viiendal kohal. Eestis kogutav tasu oleks näiteks rohkem kui 5 korda suurem kui Lätis, ligi 4 korda suurem kui Rootsis, ligi 3 korda suurem kui Saksamaal ning ligi kaks korda suurem kui Soomes.

Muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele makstav tasu ei ole toetus, vaid hüvitis selle eest, et inimestel on lubatud nende teoseid tasuta kopeerida. Võrdlus teiste liikmesriikidega viitab sellele, et Eestis kehtestatavad tasud võivad osutuda ebaproportsionaalselt suureks. Lisaks tuleb arvestada, et inimeste tarbimisharjumused on viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Inimesed kasutavad muusika ja filmide tarbimiseks üha rohkem voogedastusteenuseid, näiteks Spotify, YouTube, SoundCloud, Netflix, järelvaatamise teenused ning vajadus koopiate tegemise järele on märgatavalt vähenenud. Seega on ilmselt vähenenud ka muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele tekitatud kahju.

Seetõttu tegi kaubanduskoda justiitsministeeriumile ettepaneku vähendada nutitelefonide ja arvutite puhul tasu suurust autoriõiguse seaduses sätestatud miinimumini ehk 3 euroni ning mälukaartide ja mälupulkade tasu 0,25 euroni. Lisaks tegi kaubanduskoda ettepaneku jätta tasu alt välja salvestavad telerid. Kuna inimesed kasutavad telereid väga vähesel määral filmide või muusika kopeerimiseks, siis ei ole mõistlik teleritelt ka tasu koguda.

Eelnõu kohaselt jõustuvad uued tasumäärad 2021. aasta 1. aprillil. Samal ajal jõustuvad ka autoriõiguse seaduse muudatused, mis panevad paika salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tasu kogumisega seotud üldised põhimõtted.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.