„E-Eesti esitluskeskus on meil olemas olnud juba mitu aastat, palju välisdelegatsioone käib seal igasugusel tasandil. Samal ajal oleme äridiplomaatia tugevdamise raames avamas uusi esindusi – käimas on neile ruumide otsing – ja mõnes kohas on olemasolevate ruumide kitsikuse tõttu plaan vahetada, leida paremad, otstarbekamad ruumid,” rääkis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu, kust tekkis vajadus saatkondade juurde ka Eestit ja selle ettevõtteid paremini tutvustavaid esitluskeskkondi looma hakata.

Lisaks on üleilmne koroonapandeemia tekitanud vajaduse Eesti ettevõtete digilahendusi maailmale paremini tutvustada. „Kui meil on esindused olemas, miks mitte kasutada kohapealseid võimalusi ja mitte ainult digiteemadel, vaid kui ruumid seda võimaldavad, eksponeerida ka disaini-, haridus-, toidu- või puidusektori tooteid,” lisas Rundu. Tema sõnul on mitmel riigil sellist liiki esitlusruumid oma saatkondade juures juba olemas. Ta tõi näiteks Iirimaa ja Rootsi.

Innovatsioonipesad üheksa saatkonna juurde

Eesti riigil on plaanis sellised esitluskeskkonnad, mida nimetatakse innovatsioonipesadeks, rajada üheksasse linna: Tokyosse, Torontosse, Berliini, Londonisse, Souli, Riiga, Nairobisse, Abu Dhabisse ja Singapuri. „Osad kohad on sellised, kuhu me alles rajame saatkondi. Abu Dhabis juba tegutseb, Soulis ja Singapuris on asjurid kohapeal,” märkis Rundu. Samas Singapuris tegutsetakse veel ajutisel pinnal ja otsitakse saatkonna jaoks ruume. „Siis on mõistlik neid asju komplektselt lahendada,” lisas kõrge riigiametnik.

„Eks me oleme terviklikult ka analüüsinud meie tänast välismajanduse intensiivsust erinevatel sihtturgudel. Me teame, millistes mahtudes meil on eksporti erinevatele turgudele, millistes mahtudes välisinvesteeringuid, kuidas turismiga on,” selgitas välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik, miks just need üheksa saatkonda on innovatsioonipesade algse asukohana välja valitud.

Lisaks on hinnatud ka potentsiaali tulevikuks. Seejuures on arvestatud ka Eesti ettevõtjate arvamusega, kus nad ise end tegutsemas näeme. „Selge on see, et erinevatel turgudel on riigi tugi ühes kohas rohkem vajalik, teises kohas vähem vajalik, arvestades, kuivõrd ettevõtted erinevaid turge tunnevad,” tõdes Maasik.

Ka rõhutas ta, et kõikides plaanitud sihtkohtades ei pea Eesti innovatsioonipesa otseselt saatkonna pinnal asuma, see sõltub juba konkreetse, saatkonna käsutuses oleva kinnisvara võimalustest. „See innovatsioonipesa ei ole niivõrd investeering betooni, vaid pigem sisuloome ja ennekõike see digitaalne sisu, mis erinevatel turgudel olemas võiks olla,” sõnas Maasik.

Kuivõrd jätkuvalt on kogu maailm koroonapandeemiast tingitud erirežiimil, siis esimeste innovatsionipesade rajamiseni loodab välisministeerium kõige varem jõuda alles järgmise aasta kevadeks. Esimesteks asukohtadeks võiks saada Riia, Soul või Abu Dhabi.

„Tore oleks näiteks Abu Dhabis valmis saada, sellepärast et Araabia Ühendemiraatides on EXPO tulemas aasta lõpus ja EXPO-ga seoses avaneb uusi võimalusi. Meie ettevõtjad on ka seal osalemas,” põhjendas välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu.

Kokku peaks nende esitlusruumide rajamine eelpool mainitud saatkondade juurde võtma neli-viis aastat. „See muidugi ei tähenda, et kõik saavad viiendal aastal valmis, loomulikult see järjekord hakkab varieeruma,” märkis haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik. Ta lisas, et näiteks Riias on Eestil uus saatkonna hoone ostetud ning selle projekteerimisel on arvestatud, et sinna tulevad ka Eesti ettevõtjatele ja nende teenustele-toodetele mõeldud esitluskeskkond.

Lähiajal ka ideetalgud tulemas

Esimene samm innovatsioonipesade rajamise suunal on 18.-20. veebruaril Tehnopoli kaasabil toimuv häkaton, mille abil kogutakse ideekavandeid, kuidas need esitluskeskkonnad välja võiks näha.

„See on üks meie põhitegevusi – me töötamegi nii koos avaliku kui erasektoriga ja teadus- ja pakume erinevaid innovatsiooniteenuseid,” rääkis teadus- ja ärilinnaku Tehnopol äriarendusüksuse juht Martin Goroško, mis just nemad on nii siin kui ka varasemalt olnud välisministeeriumile koostööpartneriks.

Veebruaris toimuvale innovatsioonipesade häkatonile on oodatud osalema nii uuenduslikke lahendusi loovaid ettevõtteid kui ka sisearhitektuuri, disaini ja IT valdkonnas töötavaid ja õppivaid inimesi. Ideetalgutel osalevad meeskonnad mõtlevad iga asukoha jaoks välja erilahenduse, mis määrab vastavale innovatsioonipesale nii sisu (eksponeeritavad ettevõtted) kui ka vormi (ruumilise lahenduse).

Häkatonil töötatakse viieliikmelistes meeskondades, kuhu on koondatud Eesti ettevõtlusmaastiku ja loomevaldkonna uuenduslikud esindajad ning nii praegused kui ka tulevased eksperdid arhitektuuri-, disaini- ja IT-valdkonnast. Lahendusi hindab valdkondlikest ekspertidest koosnev žürii, premeerides esikohta 5000 euroga, teist kohta 3000 euroga ja kolmandat 1500 euroga. Lisaks esikolmiku tunnustamisele antakse välja ka ergutuspreemiad.

„Häkaton tööriistana on üks lihtne ja loogiline formaat, kuidas uusi asju sprindi raames esile kutsuda, eriti, kui sa tahad töötad interdistsiplinaarsete meeskondadega – arhitektide, disainerite, ettevõtjate ja tehniliste teostajatega –, see on parim võimalus üldse seda kõike teha,” põhjendas Goroško, miks otsustati just ideetalgutega innovatsiooonipesade kavandeid koguda.

„Me oleme häkatoni formaati kasutanud ka teiste äridiplomaatiliste teemade käsitluseks ja see on osutunud väga kasulikuks,” lisas välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu.

Sellist formaati on kasutatud näiteks Aafrika regiooni ja maade strateegia koostamisel ning koos Araabia Ühendemiraatidega korraldatud üleilmsel ärifoorumil, mis keskendus erinevatele digiteemadele. „Seda formaati on väga mõistlik kasutada, eriti praegu, pandeemia ajal,” rõhutas Rundu.

Maksumust veel raske öelda

Seda, kui palju üheksa innovatsioonipesa loomine Eesti saatkondade juurde maksma võiks minna, välisministeerium veel öelda ei oska. "Eks meil mõningad rahalised kalkulatsioonid ja eeldused on loomulikult tehtud, aga paljuski tuleb ära oodata see, kui meil on tuum paigas. Sealt saab teha ka edasised rahalised arvestused,” märkis välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik. Tema sõnul sõltub lõpuks väga palju ka innovatsioonipesade sisulisest küljest.

Andres Rundu ei välista sedagi, et lõpuks rajatakse innovatsioonipesasid rohkemate saatkondade juurde või mängitakse tänast saatkondade valikut ümber. „Kui esimesed on valmis ja nad õigustavad ennast, siis ei saa välistada, et me laiendame nende ringi,” sõnas välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid