Rahalise vabaduse ekspert: II sambast raha väljavõtmine on inimese enda vaba otsus
(272)
"Nagu elus üldse, on alati neid, kes on mingite valikute poolt ja neid, kes on nende vastu. Tõeline intelligentsus on seista mündi serval ja proovida mõista mõlema osapoole argumente. Ma ei ole kindlasti nõus nende rahaspetsialistidega, kes annavad inimestele konkreetset nõu, et peaks tegema kindlasti ühte või teist. See peab olema inimese enda otsus ja valik, sest lõpuks vastutad oma rahaasjade eest alati sina ise ja kui paned end tulevikus raskesse finantsilisse olukorda, siis tuleb endale otsa vaadata," ütleb ta.
Kindlasti ei tasuks võtta sambast raha välja, et see lihtsalt ära kulutada
Arumäe sõnul peaks otsustamisel lähtuma enda tänasest olukorrast ja sellest, milline on sinu finantskirjaoskus. Kas on investeerimisega tegeletud või on üldse tahtmist sellega tegeleda. "Kui vaadata reaalset olukorda, usun, et suurema hulga inimeste jaoks on parem otsus jätkata kogumist II pensionisambasse, eelkõige seetõttu, et neil puudub isiklik rahakasvatamise plaan. Kasutada riigi poolt etteantud valikut ja hoida raha II pensionisambas on kindlasti parem plaan, kui üldse mitte midagi teha," märgib ta.
Siiski usub ta, et suurem osa inimesi ei tõsta sambast võetud raha kõrvale investeeringuteks ja kulutaks selle ilmselt niisama ära, seega ei pruugi valdava enamuse jaoks pensionisambast lahkumine olla kõige parem mõte - seega kui lähtuda rahalisest tarkusest, siis üldine reegel võiks olla, et pensionisambast ei tohiks võtta raha välja, et see lihtsalt ära kulutada. Selles suhtes on pensionisammas kasulik, et riik paneb raha sinu eest kõrvale ning investeerib väikese tootlusega edasi. "Kuna sageli puuduvad inimestel säästmis- ja investeerimisharjumused, on see paljude jaoks hea plaan, muidu kuluks see raha lihtsalt ära ja vanemas eas oleks elujärg veelgi keerulisem," tõdeb ta.
Kui aga inimesel on juba piisav rahaline intelligentsus, tal on oma rahakasvatamis- või säästmissüsteem, kus ta tõstab igal palgapäeval raha enne kulutuste tegemist eraldi selleks loodud kontole, mille nimi on näiteks "investeerimine" või "rahaline vabadus", võib ta ise investeerimisega tegeledes pensionisamba tootlust aja jooksul lüüa ning saavutada paremaid tulemusi.
Arumäe toetab pensionireformi valikute vabadust ja usub isiklikult sellesse, et inimesed peaksid oma rahaasjade eest ise täielikult vastutuse võtma, kuid samal ajal saab aru, et paljud inimesed seda ei tee. "Aga ma ei arva, et oleks õige karistada ka neid, kes võtavad vastutuse ja hoolitsevad selle eest, et oma raha ise edukalt investeerida," räägib ta.
Pensionisamba tootlusest ei pruugi piisata, et tulevikus ära elada
Kui võtta puhtalt finantsintelligentsuse aspektist, toob Arumäe välja, et on olemas varad ja kohustused. Kõige lihtsama definitsiooni järgi varad panevad raha sinu taskusse ning kohustused viivad raha sinu taskust välja. "Pensionisüsteemi probleem on see, et kuni 65. eluaastani viib see raha taskust ainult välja ja ei pane mitte midagi taskusse. Seega kuni selle ajani on see minu jaoks kohustus, ootuses ja lootuses, et kui kunagi jõuan pensioniikka, on seal veel midagi alles, millel on veel väärtust ja saan selle eest lubada endale teatud minimaalse elustandardi," räägib ta pensionisamba miinuspoolest.
Tänases globaalses majanduses teame, kuidas kõikide riikide keskpangad trükivad meeletus koguses valuutat ringlusesse, mis tähendab, et valuutade ostujõud kahaneb ajas märkimisväärselt. "Ehk kui oleme praegu 35-aastased ja pensionini on tublisti aega, siis selle valuuta ostujõud, mis me praegu sisse paneme, on 30 aasta pärast vaid murdosa sellest, mis see praegu on," selgitab ta.
Pensionifondist võib küll oodata mõne protsendilist tootlust aastas, aga peab arvestama, et selle portfelli ostujõud on tulevikus väga palju madalam ja sellest ei pruugi piisata, et pensionieas ära elada.
Kui on tahet, võib elementaarsed rahaasjad endale selgeks teha igaüks
Seega peaks inimestel endal olema oma rahakasvatamisplaan. "Usun, et paljudel on võimalik enda rahaasjad ise kontrolli alla võtta ja hakata teadlikult rahatarkust õppima," usub Arumäe ja lisab, et ei ole vaja finantsnõustajaid, vaid teha endale selgeks elementaarsed raha kogumise ja investeerimisega seotud põhitõed ja hakata väikeste sammudega ise investeeringuid tegema.
Küll aga paneb ta südamele, et paljud, kes alustavad ise investeerimisega, ei pruugi kunagi pensionifondide tootlust lüüa. Neile, kes ei taha selget otsust ühele või teisele poole teha, on võib-olla mõtet valida kesktee ehk tõsta raha uuele pensioni investeerimiskontole ja hakata seal etteantud piirangute raames investeerima. See võib inimese jaoks olla parem otsus kui jätkata vanaviisi, sest see sunnib saama rahaasjades teadlikumaks. Aga kui on tahet õppida rahaasju ja investeerimisega seotud võimalustesse põhjalikumalt süveneda, usub ta, et on võimalik aja jooksul pensionisamba tootlusi ise lüüa.
Kui II pensionisamba põhiline miinus oli varem, et paned aastaid raha sisse ning sul puudub õigus oma raha välja võtta ja seda hallata, siis nüüd oleme astunud sammu otsustusvabadusele lähemale, kuid sellega kaasneb ka vastutus. Pensionireform annab meile lihtsalt täiendavad valikud.
"Keegi teine ei saa sulle nõu anda, mida oma pensionisambasse kogunenud rahaga teha. Tuleb ausalt peeglisse vaadata ja mõelda, kui palju olen valmis investeerimisega tegelema ja kas usun, et mu teadmised on piisavad selleks, et rahale kõrgemat tootlust saada. Kes on vähegi finantsiliselt intelligentsemad, saavad teha enda jaoks nüüd targemaid otsuseid, kuidas ka sambasse kogutud raha kasvama panna," selgitab Vallo Arumäe.
