Finantsinspektsioon avaldas 4. märtsil 2019 oma veebilehel hoiatusteate, et neile teadaolevalt vahendab Nexo tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi kummalgi pole krediidi andmiseks ja vahendamiseks Eestis tegevusluba.

Seepeale taotlesid Nexo Services OÜ, Nexo Capital ja Credissimo EAD kõigepealt otse inspektsioonilt ja hiljem kohtu kaudu teate avaldamise lõpetamist, sest väidetavalt nad Eesti tarbijatele üldse teenuseid ei pakkunud ja veebileht Nexo.io oli üksnes ajutiselt Eesti firma nimele registreeritud.

Halduskohus rahuldas ettevõtete kaebuse ning inspektsiooni ei saatnud edu ka ringkonna- ja Riigikohtus, kuid kõrgema astme kohtud muutsid oluliselt halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul oli kahtlus korrarikkumise ohust iseenesest põhjendatud. Samas oli sellest teavitamine õigusvastane, sest tegu oli finantsjärelevalvega, mille kohta teabe avalikustamine pole finantsinspektsiooni seaduse järgi lubatud.

Inspektsioon vaidlustas otsuse Riigikohtus, sest hoiatusteate avaldamine pole nende hinnangul automaatselt finantsjärelevalve tegemine - nad teostavad järelevalvet ainult tegevusloaga isikute üle, kes maksavad selle eest tasu. Halduskollegium selle käsitlusega ei nõustunud ja märkis, et finantsjärelevalve on palju laiem mõiste ega hõlma ainult tegevusloaga isikuid, vaid ka neid finantsteenuste valdkonnas tegutsejaid, kes on jätnud loa taotlemata.

Finantsjärelevalve ei ole avalik ning inspektsioon tohib avaldada üksnes seaduses loetletud andmeid: väärteoasja lahendeid, haldusakte ja -lepinguid. Samas pole hoiatusteade Riigikohtu hinnangul mitte haldusakt vaid toiming.

Halduskolleegium märgib oma otsuses, et mõistab vajadust teavitada Eesti avalikkust ja tarbijaid põhjendatud ohust võimalikult vara ka enne järelevalvemenetluse lõppu, et ohtu ennetada ning rikkumist tõrjuda ja kõrvaldada. Seetõttu juhib Riigikohus seadusandja tähelepanu vajadusele luua hoiatusteadete avaldamiseks õiguslik alus.