Eesti Panga president seletas kuidas Eesti investeerib Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem innovatsiooni ja digilahendustesse, mis seab pikas plaanis ohtu meie konkurentsivõime. Vähesem innovatsioonile panustamine paistab välja ennekõike erasektori investeeringutest.

"Eesti majandus sõltub ekspordist rohkem kui enamik Euroopa riike, mistõttu on siinse toodangu rahvusvaheline konkurentsivõime majanduse arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Kui tahame saada jõukamaks, peame uuendustega vähemalt sammu pidama, ideaalis aga konkurente edestama - olgu see siis digilahenduste arendamine või kliimapoliitika elluviimine," ütles Müller.

Eesti jooksevkonto on viimastel aastatel olnud ülejäägis, mis tähendab, et Eesti ei laena enam raha välismaalt ja riigina säästame rohkem, kui investeerime. „Meil on vaja aru saada põhjustest, miks ettevõtted ei pea Eestisse investeerimist enam piisavalt perspektiivikaks. Kui Eestis on siiani olnud atraktiivne ärikeskkond ja meie riik on toetanud investeeringute tegemist jaotamata kasumi maksuvabastusega, siis praegu paistab, et see pole enam piisav. Edaspidiseks on vaja leida täiendavaid viise, kuidas olla atraktiivne välisinvestoritele ja julgustada kohalikke ettevõtteid laienema," rääkis Madis Müller.

Müller möönis, et praeguses kriisis hoiab investeerimist tagasi majanduse ebakindel väljavaade. Samas selgus Euroopa Investeerimispanga uuringutulemustest, et uute projektide rahastamisel on Eesti ettevõtted kogenud vähem takistusi kui mujal Euroopas. „Majanduse ja ettevõtete edasine areng sõltub suuresti sellest, kuidas kriis laheneb. Ebakindlus on endiselt väga suur. Seda olulisem on, et valitsus suudaks tagada stabiilse ärikeskkonna ja teataks muudatustest pikalt ette," lisas Eesti Panga president.