RIA küberturvalisuse teenistuse juhi Lauri Aasmanni sõnul otsivad kurjategijad pidevalt viise, kuidas küberrünnakute abil olulisele infole ligi pääseda või näiteks raha välja pressida. "Kurikaelad on nutikad. Võimalusi, kuidas infoturbe nõrkusi ära kasutades inimeste elu väga ebamugavaks muuta, tekib aina juurde. Sellised õppused on tähtsad, kui soovime päris rünnaku korral tõhusalt reageerida ning turvalise ja mugava elu juurde kiiresti tagasi pöörduda," märkis Aasmann.

Eesti Panga riskijuhi Aalo Kuke hinnangul on viimastel aastatel kogu maailmas palju rohkem pankade vastaseid küberründeid ja klientidel tuleb leppida ka nendest tingitud häiretega teenuste töös. "Pangad peavad palju tähelepanu pöörama küberturvalisuse tagamisele. Sellele valdkonnale pööratakse tõsist tähelepanu kogu Euroopas. Eesti pangandus on pea täielikult digitaalne, mis seab küberturvalisusele eriti kõrged nõudmised. Selliste õppuste korraldamine tugevdab sektori koostööd ja reageerimisvõimekust," rääkis Aalo Kukk.

Pangaliidu infoturbe toimkonna juht Tiit Hallas tõdes, et õppus oli tänuväärne, kuid paljud lahendamisele kuulunud situatsioonid olid osalejatele päris elust juba tuttavad. "Kahjuks on küberkuritegevus hoogu juurde saanud ning ründed on pankade küberturvalisuse spetsialistide jaoks juba rutiiniks muutumas. Me ei ole õppuse kokkuvõtetega veel lõpule jõudnud, kuid kindlasti saime palju kasulikku infot nii oma tugevuste kui nõrkuste kohta. Tänane õppus andis võimaluse harjutada koostööd ja koordineeritud tegutsemist suuremas kriisiolukorras, kus küberründe tagajärjel on mõjutatud kogu finantssektori töö nii Eestis kui mujal." Kuigi õppuse täpset stsenaariumi ja tulemusi pole turvakaalutlustel võimalik avalikkusega jagada, loodab Hallas, et õppuse tulemusel paraneb ka teiste ametiasutuste ja ettevõtete koostöö, kes saavad kasutada õppuse järeldusi oma kriisijuhtimise valdkonna edendamiseks.