• Kuidas vähendada isikliku sõiduauto kasutajate osakaalu?
  • Innovaatiliste lahenduste tekke eelduseks on paindlikud ärimudelid.
  • Ühistranspordi või muu liikumisviisi kasuks valiku tegemise olulisimaks motivaatoriks on kasutusmugavus.
  • Kuidas soodustada nõudepõhise ja busse-ronge-taksosid-tõukse üle linnapiiride ühendava teenuse arengut?


Eesti paistab Euroopa Liidus silma kõrge transpordi- ja energiakuluga kogu majanduses. Oleme väga autokesksed - sõltume oma käikude planeerimisel liiga palju isiklikust sõiduautost. Seetõttu on suur rõõm tõdeda, et meil on riigijuhtide tasandil hakatud üha enam mõtlema mugavate ühis- ja nõudetranspordi võimaluste tekitamisele, mis pakuks alternatiive.

Tunnustame inimeste liikumis-võimaluste alast koostööd üle linnade piiride (nt Tallinn ja selle ümbrus) - nutika linnalise liikumise eelduseks on laiem vaade. Era- ja avaliku sektori koostöös on ellu äratatud mitmeid innovaatilisi algatusi ja lahendusi, mis võivad inimeste liikuvusharjumusi tulevikus väga palju muuta. Näiteks on Ühendministeerium sõlminud koostööleppe Boltiga, et ametnikud saaksid oma töösõitudeks kasutada ametiauto asemel elektritõukerattaid, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum ning ka soodsam alternatiiv autoga töösõitude tegemisele. Siiski, selliseid projekte on Eestis veel kohati keeruline ellu viia, sest ettevõtetel on praegustes tasuta ühistranspordi tingimustes raske toimivat ärimudelit leida.

Kui Tallinn kaheksa aastat tagasi tasuta ühistransporti pakkuma hakkas, loodeti hüppeliselt tõsta linnaelanike ühistranspordi kasutust. Jah, 2013. aastal tõusiski ühistranspordi kasutajate hulk, kuid kokkuvõttes on selle mõju autokasutuse vähendamisel jäänud siiski oodatust väiksemaks. Auto asemel bussi vm kasuks otsustanud inimeste arv on tõusnud 8%, samal ajal on keskmine autosõidu pikkus kasvanud 31%. Seega, eraautosid on hakatud võrreldes ühistranspordiga isegi rohkem kasutama.

Erinevate uuringute kohaselt on ühistranspordi või muu liikumisviisi kasuks valiku tegemise olulisimaks motivaatoriks see, et oma käigud saaks ära teha ligilähedaseltki sama mugavalt kui autoga. Eesmärk pole, et kõik oma autodest täielikult loobuksid, püüdleme pigem selle poole, et inimesed ei sõltuks oma sõidukist, kuna neil on piisavalt alternatiive ühistranspordi või kombineeritud liikuvusteenuste näol.

Praegu on õige hetk rääkida põhimõttelistest muutustest transpordi arendamisel. Ehk soodustada näiteks nõudepõhiseid busse-ronge-taksosid-tõukse üle linna piiride ühendavaid teenuseid.

Äsja sai alguse Tallinna ja selle lähiregiooni liikuvusanalüüsi koostamine, mille üks eesmärke on leida toimiv koostöömudel erinevate osapoolte vahel. Eduka tulemi korral saab sarnaseid linna ja selle lähiümbruse koostööalgatusi ette võtta mujalgi.

Just maapiirkonnas ning hajaasustuses elavate ja linna tööl käivate inimeste liikumise vajaduste põhjal on hea selgitada, millistele nõuetele kaasaegsed liikuvusteenused peaksid vastama. Kõikjal maailmas liigutakse selles suunas, et muuta inimese teekond punktist A punkti B võimalikult mugavaks nendesamade liikuvusteenuste näol. Näiteks MaaS-tüüpi lahendustes (s.t Mobility as a Service ehk liikuvus kui teenus) kombineeritakse nõudluspõhiselt erinevaid liikumisviise tavalise ühistranspordiga. Kogu liikuvusahel on sõitja jaoks ära korraldatud ühe teenusena, kus nii reisi planeerimine kui ka selle eest tasumine toimub ühe lahenduse kaudu. Sealjuures toimib see nii, et näiteks bussi viimases peatuses väljudes ootab reisijat temale ja veel teistelegi samasse sihtpunkti siirduda soovijatele tellitud auto, ja autojuht juba teab, kuhu vaja sõita - see on kõik üks süsteem, üks sõit A-st B-ni inimese jaoks.

Taanis, Kopenhaageni regioonis, on maakondade sõitjate põhitrassile suunamiseks loodud suuremate transpordisõlmede juurde lisapeatused, kuhu tuuakse soovijaid taksode ja väikebussidega. Väikses külas elamine kellegi liikuvust ei piira ja puudub otsene vajadus isikliku sõiduauto omamiseks.

Teiseks sellise MaaS-teenuse näiteks on naaberriigi pealinnas Helsingis kasutatav rakendus WHIM, mida opereerib MaaS Global. Sõitja saab teenuse kuumaksu sees teha valikuid, milliseid sõiduvõimalusi kombineerida (ühistransport, tõuksid, rattad, taksod, rendiautod). Kogu reis algusest kuni lõpp-punktini on võimalik planeerida läbi äpi. Mingi osa teest võib läbida taksoga (kui muud alternatiivi pole piirkonnas pakkuda), kusagil soovitab äpp võtta näiteks elektritõukeratta, nädalavahetusel perega mökkisse minnakse rendiautoga - see on kuuhinna sees. Kuid üldine suund on siiski sellel, et reisija kasutaks ühistransporti ning kui ühistranspordi kasutamine on reisija jaoks võimalikult mugav, siis ta seda ka teeb.

Muide, Taani näitele võrdluseks, ka Eesti maapiirkondades (praegu Saare-, Tartu- ja Pärnumaal) on hakatud testima traditsioonilise ühistranspordivõrguga ühendatud nõudluspõhise transpordi teenuseid, et pakkuda hajaasustuses elavatele inimestele nende vajadustest lähtuvaid liikuvuse võimalusi.

Nii et liigume meiegi Eestis üha enam reisijate ootustele ja vajadustele vastavate uuenduslike liikuvusteenuste suunas. IT-ettevõtete liidu (ITL) juures tegutsev nutika transpordi organisatsioone ühendav koostöövõrgustik ITS Estonia sõlmis 2018. aastal kokkuleppe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga soodustamaks innovatsioonialast koostööd. Et Eesti inimestele veelgi paremaid ja mugavamaid liikumisvõimalusi pakkuda, tuleb kasutusele võtta innovatiivsed, transporditurgu muutvad ning infotehnoloogia põhised ärimudelid. Esimesed viljad on ka juba valmimas: näiteks on riik koostöös erasektoriga panustanud innovaatiliste lahenduste loomisele ning Accelerate Estonia MaaS XT projekti raames luuakse transpordiettevõtete ning MaaS-i teenusepakkujate vahele n-ö „keskset andmevahetuskihti" (nagu kuulsas X-tees, milles meie riigiasutuste vaheline andmete vahetus toimub). Tulevikus saavad ettevõtjad Maas XT peale oma lõppkliendile suunatud teenuseid „püsti panna".

Tallinnas on testitud isejuhtivaid busse ja sõidukeid - sellised "iseautod" saavad peagi lahendada „viimase miili" poe uksest koduni. Ka „viimase miili" sõidukid on MaaS-tüüpi teenuste oluline osa, aga selle selgrooks jääb ikkagi mugav ning inimeste vajadustele vastav ühistransport.

Selliste kasutajasõbralike liikuvuslahenduste väljatöötamiseks on vaja era- ja avaliku sektori väga tihedat koostööd. Eestis on erinevaid ettevõtteid, kes tahaksid liikumisvõimalusi parandavaid uuenduslikke lahendusi siinsel turul katsetada, kuid situatsioonis, kus kasutajad teenuse eest ei maksa, on keeruline toimivat ärimudelit leida, sest tavaäri reeglid ei toimi. On oht, et ettevõtetel puudub panustamiseks ärihuvi. Ilma digitaalse innovatsioonita aga Eestis järgmisi transpordi „ükssarvikuid" ei teki.

Ühistransport peab olema taskukohane ka väikese sissetulekuga inimestele, samas atraktiivne kõrgepalgalistele. Soovitame koos ühtse liikuvussüsteemiga võtta kasutusele ka paindlik hinnastamine - pakkudes soodustusi neile, kes seda vajavad, jättes samas võimalused ka innovaatilise ettevõtluse arenguks ning uuenduslike ärimudelite tekkeks.