Väidetavalt ajaloo ühe nahaalsema kelmuse läbi viinud naist ajendasid inimlikud pahed

Alles see oli, kui Elizabeth Holmes oli üks kuumemaid nimesid USAs. Ta oli miljardär, kelle vara väärtuseks hinnati 4,5 miljardit dollarit. Tema ettevõtte Theranos soovis tuua revolutsiooni meditsiinivaldkonda, pakkudes vereproovide andmist ja nende analüüsimist nagu keegi ei olnud seda varem teinud. Nüüd on ta aga häbistatuna kohtupingis.

Holmesi ideest on Ärileht varemgi kirjutanud. Lühidalt kokkuvõttes pidi vaid väike veretilk andma märku tuhandetest erinevatest tervisehädadest. Seejuures võis veretilga anda kodus istudes ja arvuti ees üht nende seadet puudutades. Ta liikus ringi Silicon Valley crème de la crème'iga. Ta oli ajakirjade kaantel. Teda võrreldi tihti Steve Jobsiga. Siis selgus, et tegemist võib olla ajaloo ühe nahaalsema petuskeemiga. Veretest ei töötanud ja Theranos hoidis selle "pisiasja" enda teada. Teda süüdistatakse täna kriminaalkorras finantspettuses. Prokurörid püüavad aru saada, mis motiveeris naist sel moel petma nii äripartnereid, kliente kui ka avalikkust.

Kohtukaasuse käigus on plaanis kuulata nii valediagnoosi saanud kliente kui avada Theranose sisemist kirjavahetust. Need pidavat näitama, et firma püüdis aktiivselt vältida erinevaid auditeid ja laboriuuringuid. Koroonaviiruse tõttu on protsess veninud. Holmes ja teine Theranose aju Ramesh Balwani oma süüd ei tunnista. Tänaseks Theranost enam ei eksisteeri.

Prokurörid väidavad, et Holmesi motivatsioon kõike seda teha oli inimlik - säilitada nii kuulsus kui jõukus, mis ettevõtte eduga kaasnes. Tema palganumber oli kuuekohaline, ta reisis eralennukitega ja ööbis luksushotellides. Tal oli uhke kodu ja võimas auto. Tal oli mitu isiklikku assistenti. Seejuures oli talle tema hea imidž ülioluline.

Holmesi kaitsjad on öelnud, et naine ei teeninud Theranoses sugugi kõige suuremat tasu ning võrreldes teiste miljardi-dollari ettevõtetega oli tema palk lausa tagasihoidlik.

Häirivad tõendid

Prokuröride käes on e-kirjad, mis väidetavalt süü tõestamisel palju abiks on. Ühes küsib Holmes "kas majja tulevate audiitorite teekonnal on kõik sellised kohad kinni kaetud, millele nad ei tohi ligi pääseda?" Laboridirektori kiri aastast 2014 sisaldab aga järgmist paljastust: "ma tunnen, et mul on surve kinnitada tulemusi, milles mul puudub kindlustunne." Balwani saatis järgmisel päeval Holmesile kirja, kus soovitas selle laboridirektori vallandada. Kuu aega hiljem lahkus too töötaja ise. Tema asemele võeti Balwani ihudermatoloog, kes käis vaid pisteliselt laboris, sest arstipraksis jäi tema põhitööks. Muidugi puudusid sel inimesel vajalikud paberid, et laborijuht olla.

Prokuröridel on käes ka äärmiselt häirivaid tõendeid. Väidetavalt jõudis Holmesi ja Balwanini kiri, kus üks arst oli pöördunud Theranose poole, sest nende test oli tema patsiendi puhul näidanud, et tema rasedus on katkenud. Õnneks tegi ta veel teste ja ka ultraheliuuringu, mis näitas, et patsient oli kuuendat nädalat rase. Theranose jaoks oleks võinud see asi lõppeda väga halvasti, aga eriti karmilt loomulikult lapsevanemate jaoks, kes oleks võinud saada valedel alustel uudise ning käitunud teadmises, et nad ei oota last. Holmesi advokaadid väidavad, et ükski patsient ei ole nende tegevuse tõttu kannatanud ja kui keegi ongi kogenud emotsionaalseid kannatusi, siis need ei ole finantspettuse protsessis olulised. Paljude tõendite puhul, mis paljastaks skeemi olemuse, ütlevad kaitsjad, et need ei puuduta finantsilist poolt.