USA hädas arvutimängupoe aktsia arusaamatu liikumine on tõstnud hädakisa professionaalsete Wall Streeti investorite ja Ameerika tähtsate poliitikute seas. Paljud on saanud üle öö miljonärideks, kuid samas on börsid on üle maailma miinustes, kuna internetitrollid leidsid viisi, kuidas aktsiad katki teha.

Pikemalt juba Delfi Erisaate helirealt.

1x
00:00

Peeter Koppel ristib Gamestopi aktsiat kokkuostva massi käitumise turumanipulatsiooniks. Teisisõnu viivad nad varade hinna tasemele, kus see loomulike protsesside tulemusena olema ei peaks.

„Sisuliselt võib olukorda kirjeldada nii, et eksisteerib tehniline reaalsus ja reeglite kontekstis ei ole arvestatud, et suur mass väikseid spekulante läheb koordineeritud tegevusega ära kasutama. Institutsionaalsed investorid, keda lüpstakse, pole saanud end sellise olukorra vastu kaitsta,” kommenteerib Koppel.

Kolm nädalat tagasi oli Gamestopi – arvutimänge ja mängukonsoole müüva Ameerika Ühendriikide poeketi – aktsia hind 18 dollarit. Neljapäeva hommikul umbes 470 dollarit. Tõuseb, langeb, kuid kasv on olnud tuhandetes protsentides.

Milles asi – USA riskifondid (hedgefund) panustasid selle peale, et Gamestopi aktsiad kukuvad ja müüsid seda nii-öelda lühikeseks. Nii nagu spordis saab kihla vedada kellegi kaotuse peale. Riskifondid on nüüd jännis ning on kaotanud miljardeid dollareid börsipiraatide tegevuse tõttu.

„Mis selles halba on,” küsib Koppel ning vastab: „Võib-olla hea on pigem see, et nõrkus on süsteemis välja tulnud. Aga problemaatiline on see, kui mõtleme raha kaotavale institutsioonile. Üks hetk võib kaotada süsteemselt oluline institutsioon raha ja siis väheneb süsteemi kui terviku usaldusväärsus. See on väga suur probleem aktsiaturul ja finantssüsteemis laiemalt. Kriisid kipuvad tekkima sellistes olukordades, kus üllatuslikul kombel juhtub midagi, mille kohta arvatakse, et see ei saa juhtuda. Riskipiiridest on välja mindud.”

Koppel kirjeldab, kuidas riskifondide kahjum võib tähendada aga laiemat mõju kogu börsile. „Sellel on nakkav või spill-over efekt. Riskifond pole arvestanud, et kaotab nii palju raha. Selleks, et seda auku täita, võib juhtuda selline ebameeldiv asi, et ta müüb aktsiaid, kus pole lühike, vaid pikk positsioon, mida ta muidu poleks absoluutselt kavatsenud müüa. See on juba turu jaoks probleem,” sõnab Koppel.

Mingite aktsiate hinnatasemed võivad liikuda alla. Koppeli hinnangul kasvab järskude liikumistega turul volatiilsus või teisisõnu hindade heitlikus, millel on arusaadavad ajaloolised piirid. Kui volatiilsus läheb piiridest välja, siis institutsionaalsete investorite juures töötavad riskijuhid lähevad väga närviliseks.

„Ütlevad, et teate, teil on portfellis liiga palju kõikuvaid varasid ja et see oleks väheke normaalsem, peate neid kõikuvaid varasid müüma. See võib täiendavat müügisurvet tekitada turule. Siis võibki leida seose selle vahel, et Redditi grupist tehnilisest ideest alguse saanud uus ja huvitav nähtus viib turu kui terviku hinnatasemed ajutiselt võib-olla isegi järsu languseni,” ennustab Koppel.

Ent turg oli enneolematult aktiivne juba enne börsipiraate. Tänu äppidele on aktsiatega võimalik spekuleerida peaaegu igaühel. Kas nii-öelda tavalised Jürid on turule tekitanud mulli? Probleem on Koppeli hinnangul palju suurem, kui Jüride soov investeerida.

„Turu tervikuna mullist ei saa rääkida, aga mulli on praegune keskkond toitnud. Ühest küljest on tervise kriis, aga majanduses ka nii hästi ei ole. Rahatrükk on kestnud aastaid, intressimäärad on erakordselt madalad. Likviidsus, mis süsteemis ringi rullib ja otsib tootlust, seda on varasemaga võrreldes väga palju. Keskpankade tegevus on paljustki selle börsi aktiivsuse kasvu taga,” kommenteerib Koppel. Pidevalt juurde trükitud raha otsib tootlust.