Möödunud aasta detsembris läbi viidud uuringule vastanutest 29% ütles, et nad peavad katma oma rahalisi kohustusi ja igapäevakulusid, kusjuures eestikeelsetest vastajatest nimetas seda põhjust 23% ja muukeelsetest 52%.

„Tänase finantsstressi vähendamine on üks võimalus, kuid see võib olla ajutine, mitte jätkusuutlik lahendus. Pigem võiks mõelda, kuidas tagada endale rahaline turvatunne nii täna kui ka pensioniajaks, mil sissetulekud märgatavalt vähenevad,“ nentis SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.

Ta lisas, et juhul kui klient soovib teise samba rahast maksta tagasi oma laene ja liisinguid, siis tasub pöörduda panga poole, kes aitab välja arvutada sellise tehingu kasulikkuse, sõltuvalt kohustuse intressimäärast jm teguritest ning pakkuda nõu.

Teisest sambast lahkujatest 33% kavatseb raha ise investeerida. Kõige kõrgem on investeerimisvalmidus nooremates vanuserühmades, ulatudes üle 50% vastajatest, ning väheneb vanuse kasvades. Pensionisüsteemi välisele investeerimisele mõtlevad teistest rohkem teisest sambast lahkujad, kellel on suurem sissetulek.

„Ise oma pensioniraha investeerida on teretulnud mõte, kuid seda saab teha ka teises sambas jätkates. Pensionireform annab väga hea võimaluse avada teise samba soodustusi kaotamata spetsiaalne pensioni investeerimiskonto (PIK) ning nii ise oma pensionivara juhtida,“ lausus Messimas. Nii ei kaota inimene tulumaksu tõttu 20% teise sambasse kogutud summast ning mis peamine, riik jätkab sissemakseid ka PIK-i kasutamise korral.

„Seega ei tasu raha väljavõtmise avalduse esitamisega kiirustada ning tuleks oodata ära aprillikuu. Siis saab avada PIK, millesse edaspidi suunata teise samba sissemaksed ning soovi korral ka kogunenud teise samba vara. Siis saab asuda ise oma investeerimisotsuste eest vastutama,“ lisas Messimas.

Üsna suur osa uuringule vastanutest (23%) tõid teisest sambast lahkumise põhjusena välja ka, et teevad seda, kuna ei usalda pensionisüsteemi. 13% ütles, et võtab raha välja, kuna ei usu, et elab pensionieani ning 2% tõi põhjusena väja usaldamatuse pankade vastu.

Kui 2019. aastal toimunud SEB uuringus teadis 68% vastanutest, kui palju nad teise sambasse olid raha kogunud, siis nüüdseks oli see näitaja tõusnud 81%. Rohkem teatakse ka, mis fondi investeeritakse: varasema 52% asemel on valitud fondiga kursis 64%. Oma fondi tootlust teab vaid 10% vastanutest (2019. aastal 7%).

Ka 2019. aastal küsiti, mis põhjusel kaalutakse teisest sambast lahkumist. Kuna toona oli vastajatel võimalik valida mitu vastust, ei ole toonased tulemused tänastega võrreldavad. Siis ütles näiteks 48% vastanutest välja soovi ise investeerida (kinnisvarasse, fondidesse, kulda, kunsti jne), 42% ütles, et soovib katta finantskohustusi ja igapäeva kulutusim, 38% lubas jätta summa arveldusarve kontole, et katta ootamatuid kulutusi ning 11% soovis kasutada summat igapäeva vajadusteks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid