„Eelmisel aastal oli sadu tunde, kus Narva elektrijaamades ei genereeritud suurde elektrivõrku ühtegi megavatti ja ometigi kõigil meil tuled põlesid ja tarbijatena ei tundnud me seda kuidagi. Tänaseks on Eesti elektrisüsteem ümber ehitatud selliselt, et me ei sõltu enam ühe elektrijaama tööst. Küsimus ei ole seega varustuskindluses, vaid selles, kas Eesti tahab olla elektrit eksportiv riik või mitte. Elektri ekspordiks peavad olema jaamad Euroopa ühtsel elektriturul konkurentsivõimelised, põlevkivielektrijaamad kahjuks üha suuremal määral seda ei ole,” räägib Veskimägi.

Mida Eleringi juht siin täpsemalt mõtleb, on see, et süsinikuheiterikka põlevkivielektri tootmine on kvoodihinna tõusu tõttu liiga kallis olemaks Euroopa ühtsel siseturul konkurentsivõimeline. Ka Eesti tuleviku elektritootmise portfell peab olema süsinikuheitevaba. Tuleb investeerida sellistesse elektritootmise viisidesse, mis oleks Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärke silmas pidades tulevikus jätkusuutlikud. Kindlasti keegi põlevkivielektrijaamu kinni ei pane, turg peab selle otsustama.

„Elering on investeerinud ja investeerib ca miljard eurot sidumaks Eesti veelgi tugevamalt samu väärtusi ja maailmapilti jagavate riikide elektrisüsteemidega. Ka majanduse ja energiasektori süsinikuheitevabaks muutmine on maailmavaateline küsimus tagamaks kliimamuutuste leevenemist ja jätmaks meie lastele parem elukeskkond. Meie oleme ise Eleringis sõnastanud soovi tagada Eesti energiavarustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel,” ütleb Veskimägi.

„Oluline on vaadata Euroopat ühtse energiasüsteemi ja turuna. Tuuleenergia puhul näiteks tähendab see, kui palju me saame võtta tuuleelektrijaamade võimsust kui kindlat võimsust tiputarbimise ajal. Kui Eestit eraldi vaadata, siis võiks see number olla 1,6 protsenti kogu installeeritud tootmisvõimsusest. Kui aga vaadata kogu Euroopat Gibraltarist Nordkapini koos, siis on see number juba 16 protsenti. Lihtsalt tuulefront läheb üle Eesti ühe korraga, Euroopa on aga piisavalt suur ja üha paremini ühendatud. Simuleerides kuskil erinevaid kliima-aastaid, puhub tuul alati mingi tugevusega. Tuuleparkidel on potentsiaal varustuskindluse tagajatena, kui vaadata võrku ja turgu Euroopa-üleselt. Loomulikult annab see veel palju enam võimalusi koos salvestusvõimekustega,” mainib Eleringi juht.

„Kui me räägime innovatsioonist majanduses, siis peab see olema ettevõtjate poolt veetud. Ettevõtjatel on motivatsioon jõuda ideest toote või teenuseni,” on Veskimägi veendunud. Hea innovatsioon on muidugi toimiv ettevõtjate, ülikoolide ja riigi koostööna.

„Koostöö toob edu. Tehkem tööd, aga eelkõige koostööd. Seda nii riikide, ettevõtete kui üksikisikute tasemel. Koostöö eelduseks on avatus muule maailmale, uutele perspektiividele,” lisab Veskimägi. Välistööjõu rakendamist Eesti majanduses näeb ta võimalusena, mida tuleb kasutada.

„Meie edukus sõltub sellest, kuidas me seda Eesti majandusse täiendava tööjõu kaasamise protsessi juhime. Kui me suudame vältida suurte sotsiaalsete, väärtus- ja usukonfliktide Eestisse üle kandumist koos siia tulevate inimestega, siis sotsiaalmajanduslikult on võimalus võita palju, kaasates väljast inimesi, kes soovivad meie ühiskonna arendamisse panustada,” ütleb Eleringi juht.

Vastutustundlik ettevõtlus ja rohepööre majanduses on teemaks ka 25. märtsil 2021 Kultuurikatlas toimuval konverentsil „Tuulelohe lend” (www.tuulelohe.ee). Praegu saab e-kanalites vaadatavale konverentsile registreeruda soodushindadega!

Saates vestlesid vastutustundlikust ettevõtlusest ja rohepöördest majanduses Eleringi juht, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Taavi Veskimägi ja saatejuht Hando Sinisalu.

Kuula uut „Tööandjate Keskliidu pooltundi” Delfi Tasku keskkonnast: