Venemaa majanduslangus hävitab üksmeele, mis kaitses Putinit
(50)
Krimmi konsensuse nime all tuntud Putini välispoliitika, mis omal ajal sai kohalikelt toetust, on nüüd koos majandusega hakanud lagunema, kirjutab New York Times.
Venemaal Kaliningradis läks tänavatele kohalik jurist Aleksandr Dobralsky, et protesteerida vene silmapaistvama opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi arreteerimise vastu. Kuid tal on ka muid kaebusi.
"See on sarnane olukorrale kui keegi, kes astus sulle varba peale, ütleks: "Kannata veel natuke," ütles advokaat Dobralsky riigi majandushädade kohta. "Kuidas saab lihtsalt oodata, kuni see läbi saab?"
Arvamusküsitlused on juba paar aastat jälginud rahvusliku meeleolu muutust, eemal nn Krimmi konsensusest, mis esialgu laialdaselt toetas president Vladimir V. Putini Ukraina poolsaare annekteerimist. Nüüd on inimesed keskendunud hoopis pettumusele madalate palkade ja pensionide pärast.
Venemaal käib võitlus kahe leeri vahel: Putini enesekindel välispoliitika ja kodanike viha majanduslanguse pärast. Kohalikud nimetavad seda sageli televisiooni ja külmkapi võitluseks: kas venelased pööravad tähelepanu pigem patriootilistele uudistele teleekraanidel või märkavad oma tühje külmikuid?
Langevad palgad ja üha teadlikumad kodanikud
Ekaterina Schulmann, kes on tegev Suurbritannia Venemaa ja Euraasia uurimisinstituudis, tõi esile uuringutulemused, mis näitavad, et venelased, kellele on näidatud langevate palkade ja rubla vahetuskursi majandusstatistikat, pooldasid tõenäolisemalt välispoliitikale ettevaatlikku lähenemist kui need, kes eelmainitud statistikat ei näinud.
Kuigi 2014. aasta Krimmi sündmused tõstsid Putini toetust rahva seas ning vastuoluline välispoliitika kogus populaarsust, läks veel aastaid kuni majanduslanguse mõju oli tugevamalt tuntav.
Kuid sanktsioonidest tulenev majandusseisak ja Lääne pingete ning madalate naftahindade tõttu välisinvesteeringute vähenemine sundis Kremli vastu võtma ebapopulaarseid poliitilisi otsuseid, sealhulgas pensioniea tõstmist. Inflatsioon mõjutas ka keskmist palka, mis pärast Ukraina kriisi langes veelgi. Nüüd on keskmine palk 10% madalam võrreldes 7 aasta taguse ajaga.
Kõik need probleemid löövad Putini valitsuse toetuse pihta. Tänavatele on tulnud terve rida opositsioonirühmitusi, alustades kommunistidega ja lõpetades parempoolsete natsionalistidega.
"Kui teil pole süsteemis sooja kohta tekkinud, pole võimalustki korralikku tööd leida," ütles Dobralsky.
Politoloogide sõnul pole ka juhus, et meeleavaldused on liikunud Venemaa jõukatest linnadest, nagu Moskva ja Peterburi, ka kaugetesse provintsidesse, mis on saanud tugevama majandusliku löögi.
„Poliitiliste tegurite muutumisel muutub oluliseks ka majandus," kommenteerib poliitteadlane Schulmann. Tema sõnul muutub inimeste mõtteviis - nad saavad riigis toimuvast aru ja samas ka sellest, kuidas nende ostukorvi hind kasvab.
