KUULA SAADET | Lihtsalt rahast: kodulaenu saamiseks koli vanemate juurest ära

Enamik noori alustab oma iseseisvat elu elamispinda üürides. Tavaliselt on selleks korter või tuba korteris, vahel ka maja. Ostmine tuleb jutuks enamasti alles hiljem. Küsimus, kas osta või rentida, on väga individuaalne: üürimine annab vabaduse, ostmine aga tähendab hilisemat omandit. Pank võib soovitada esmalt üürimist ja alles siis ostmist. Miks?

„Kodulaenu saamine ei pruugi noortele alati lihtne olla, kuid see ei tähenda, et see võimatu oleks,” räägib Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova.

„Jälgime pangas väga suurt hulka tingimusi, mis annavad meile ülevaate, kas ja mis mahus me saame ühele või teisele inimesele laenu anda. Näiteks kui noorel on püsiv töökoht ja katseajad läbitud, on tal suurem tõenäosus ka laenu saada. Kui inimene on tasunud regulaarselt üürimakseid ja suutnud selle juures ka omafinantseeringu jaoks sobiva summa säästa, siis pank näeb, et noor on võimeline ka oma laenu teenindama. See annab pangale kindluse,” selgitab Ossipova.

„Noortele, kes pole iseseisvat elu veel alustanud, on pangal oluliselt keerulisem laenu anda. Kui noor elab alles vanemate juures, kus suure tõenäosusega hoolitsevad vanemad veel ka tema söögi ja mõnel juhul isegi riiete ostmise eest, siis pole meil kindlust, kuidas ta isiklike finantskohustustega hakkama saaks. Kui vanemate juures elavad noored ei ole suutnud ka oma mittekuluka elu juures omafinantseeringut säästa, neil puudub säästmisharjumus, siis on kahtlus, kas nad laenu maksta suudaks.”

Ossipova lisas, et pangad keskenduvad laenusaaja minevikule just seetõttu, et tulevik ei ole teada.

Üks väga tähtis asi, mida pank laenutaotluse juures vaatab, on ka kinnisvara likviidsus: Tallinna prestiižses piirkonnas on korteri likviidsus oluliselt kõrgem kui Valga lähistel kunagises kolhoosikeskuses. Lisaks tuleb mängu muidugi omafinantseeringu suurus, tagatised ja palk. „Arvan, et üks Coop Panga eelis on see, et me võtame aega, et laenutaotlustesse põhjalikult süveneda ja püüame alati olla paindlikud,” lisab Ossipova.

Mille järgi aga üks noor inimene omale esimest kodu üldse valib?

Finantsharidusega noor spetsialist Jörgen räägib, et tema vaatas otsa nii üüri- kui ka ostuvõimalustele. „Laenuvõtmise, oma korteri ostmise suunda liikus otsus, kuna igakuised maksed – nii üür kui laenumakse – on samas suuruses, lõppeks aga jääb korter mulle alles. Mina soovisin kolida uusarendusse, sest tahtsin kujundada korterit enda nägemuse järgi, mitte hakata kellegi teise loodud kodu enda järgi ümber tegema.”

Podcast’is „Lihtsalt rahast” räägivad laenuga kodu soetamise võimalustest ja proovikividest Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova ning parasjagu kodu ostuks laenupakkumisi kaardistav noor spetsialist Jörgen. Saadet juhib ajakirjanik Hando Sinisalu.

Kuula uut saadet „Lihtsalt rahast” Delfi Tasku keskkonnast: