Läti Delfis ilmus artikkel, kus Läti justiitsminister Jānis Bordāns avaldas nördimust Magonise ja Ossinovski juhtumi kohtuotsuse üle. Minister kommenteeris juhtunut:

"Olukorras, kus on juhtum, millel on suur mõju kohtusüsteemi usaldusväärsusele, jõuab juhtum kohtuniku kätte, kelle osas on tekkinud kahtlused ja kohtunikud ise on leidnud, et tema tegutsemist kohtusüsteemis tuleb uurida."

Artiklis on ka öeldud, et "Bordāns oleks soovinud, et kohtunikule oleks antud hinnang enne Magonise kohtuasja lõplikku otsust". Samuti tuuakse välja, et ministri arvates on hea uudis see, et on olemas apellatsioonikohus, kuhu saab asja edasi kaevata. Justiitsminister pidi hiljem otsustama, kas hinnang kohtunik Jansoni töö kvaliteedile tuleb esitada kohtute distsiplinaarnõukogule. Samuti väljendas sarnast hoiakut meedias Läti seimi õiguskomisjoni esimees. Ka inimesed sotsiaalvõrgustikes on neid seisukohti toetanud.

Kohtunõukogu oli sunnitud tegema avalduse kohtusüsteemi sõltumatuse huvides. Nad kirjeldasid Läti demokraatlikku süsteemi järgmiselt:

1. Lõplik kohtuotsus pole antud juhul veel kättesaadav. Sellest tulenevalt ei ole praegu võimalik kellelgi, kes pole menetluses osalenud, avaldada põhjendamatut arvamust käesoleva kohtuotsuse kvaliteedi kohta. Lisaks saab asja vajadusel edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.

2. Eristada tuleb kohtuotsuse, kohtu või kohtuniku suhtes esitatud kriitikat ja solvamist. Kriitika tähendab tsiviliseeritud, konkreetse ja põhjendatud arvamuse avaldamist puuduste ja vigade kohta. Vastumeelsus kohtuotsuse tulemusele ei põhjenda kriitikat, eriti kui sellele ei järgne põhjendatud seletust.

3. Seadus keelab kohtuasja mõjutamise kohtuasjas. See on õigusriigi üks alustalasid.

4. Seadus ei anna alust kohtuniku ametist vabastamiseks või vallandamiseks pärast kohtunike kvalifikatsiooninõukogu esimest negatiivset hinnangut. Seadusega kehtestatud korras peab see kohtunik veel läbima ümberhindamise, mis määrab tema edasise saatuse kohtunikuna.

5. Justiitsminister on üks riigi kõrgeimaid õigusametnikke, kellel on kohtusüsteemis laiaulatuslikud volitused, sealhulgas õigus algatada kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlust. Järelikult, kui selline ametnik väljendab põhjendamatut vastumeelsust kohtuotsuse tulemuse suhtes, võib seda tajuda kui kohtunike ebaseaduslikku mõjutamist, kes arutavad asja kõrgemates astmetes.

Eeltoodut silmas pidades kutsub kohtute nõukogu üles kõiki elanikke, sealhulgas riigiametnikke:

1. Ärge kritiseerige kohtuotsust enne, kui see on kättesaadav, vaid järgige kriitika avaldamisel tsiviliseeritud arutelu põhimõtteid.

2. Austage Läti põhiseadust ja seadustes sätestatud kohtutegevuse põhimõtteid ning kohtuniku sõltumatust.

3. Kui on teada konkreetsed faktid kohtute võimaliku korruptsiooni osas, teatage neist pädevatele asutustele, esitades konkreetseid faktid ja tõendeid, kuid hoiduge kohtu ja kohtunike põhjendamatutest solvangutest ja kuulujutudest ning kontrollimatute väidete ja valeandmete levitamisest.

4. Kohtute esimehed peaksid korraldama tõhusa kohtuliku suhtluse avalikkusega ning kohtunikel soovitatakse selgitada lühendatud kohtuotsuseid, teavitades üldsust kohtuotsuse peamistest argumentidest.