Politsei ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo esindaja Maarja Punaku sõnul on eraisiku õigused oluliselt paremini tagatud, kui tehinguid tehakse ettevõtetega. “Eraisikult eraisikule tehtud tehingute korral on alati oht, et üks osapooltest soovib saada ebaausat kasumit tasuta kauba või ostusumma kujul,” kirjeldas ta.

Viited, et toime on pandud kelmus, võivad olla erinevad. Näiteks kustutas müüja oma konto Facebookist, ei vasta enam telefonile või on ostetud toode uuesti müügil. Sel juhul saab esitada süüteoteate politsei.ee kodulehe kaudu. “Kui teine osapool aga on halb ajaplaneerija ja ei pea oma lubadustest kinni ning mitte kuidagi ei suuda õigeaegselt pakki automaati viia või raha üle kanda, siis selliste erimeelsustega saab kohtust abi,” kirjeldab ta. Kohtusse võib pöörduda ka siis, kui ostetud kaup ei vasta kirjeldatud tingimustele.

Punak soovitab eelistada neid ostukeskkondi, kus inimene peab endale konto looma ning on olemas deposiidi kasutamise variant. “Turvalisust suurendaks kauba käest kätte andmine ja kohapeal ülevaatamine, kuid koroonatingimustes hetkel see ei ole mõistlik.” lisas ta.

Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka sellele, kas konkreetse müüja kohta on tehtud varasemalt pretensioone.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena