Endise maaeluministri vastus teda tabanud kriitikale: riik ei hakka seakasvatust riigistama

Endine maaeluminister Arvo Aller kirjutab vastulauses Ärilehes ilmunud kriitilisele arvamusloole (loe siit), et paljud seakasvatajate väited on ebakompetentsed ning selgitab, kuidas toestusi jagatud on. Ärileht avaldab vastukirja täismahus.

Alleri vastukiri:

Head Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) liikmed.

Lugedes 30.01.2021 Delfi Ärilehest Teie arvamust seakasvatuse olukorrast, maaeluministeeriumi tegevusest ja erakorralise toetuse maksmisest, kus oli nimetatud ka mind nimeliselt. Pean vajalikuks Teile vastata.

Olete turumajandusest väga õigesti aru saanud ja Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmise põhimõtted omale osaliselt selgeks teinud.

Erakorralise abi maksimum suurust ei saa ministeerium mitte kuidagi ise muuta. Ministeerium püüdis probleemi olemasolul leida paindlikku lähenemist erakorralise toetuse maksmisel. Maaeluministeerium paralleelselt erakorralise toetuse aruteluga Riigikogus asus välja töötama tegevusi ja põhimõtteid toetuse kiireks väljamaksmiseks. Kiire toetuse väljamaksmise eeldused on järgmised:

- taotluste lihtne administreerimine, lähtudes taotlejast (parim võimalik viis registrite põhine);

- Euroopa Komisjonilt loa taotlemine riigiabi maksmiseks (2020 ajutise raamistiku alusel oli võimalik ettevõtete ja seotud isikutele maksta kuni 100 000 eurot);

- toetuse maksmise määruse kooskõlastamine nii Euroopa Komisjoniga, kui teiste ministeeriumitega;

- toetustaotluste menetlemise ja väljamaksesüsteemi kiire arendamine (PRIA IT lahendused).

Maaeluministeerium on suurepäraselt mõistnud koostöös sektoriga erinevate toetuste maksmise võimalusi. Ministeerium on uurinud ja jälginud teiste riikide toetuste maksmist praeguses majanduslikus olukorras.

Seakasvatuse olukorra tõsidus tõusetus eriti peale sigade aafrika katku leidu Saksamaal, kus eksporditurgude äralangemisel ja pakkumise suurenemisel Euroopa turul langes sealiha hind. Selle hinna alusel, kuigi teatud mööndustega, makstakse ka Eesti nö vabaturu seakasvatajatele. ETSAÜ liikmed moodustavad Eesti sealihaturust märkimisväärse osa - enam kui pool emistest ja natuke alla poole nuumikutest. See on arvestatav kogus sealiha. Aastaid on räägitud (korra ka proovitud) ühistulisest lihatööstusest, mis väärindaks kodumaist sealiha. ETSAÜ liikmed saaksid omavahel kokku leppides ühistulise lihatöötlemisega kindlasti hakkama. Paraku tuleb meil ikka ja jälle igas kriisis tõdeda, et kõige valusamalt saavad pihta esmatootjad ning edukamalt tulevad toime ettevõtted, kes suudavad suuremat osa toidutarneahelast kontrollida ning seeläbi oma riske maandada.

Covid-19 kriis on kindlasti mõjutanud ettevõtete käibeid ja kasumeid. Kellel on olnud võimalus varasematel aastatel reserve koguda ja kellel mitte, see on ärimudelite valikute küsimus.. Ettepanekuna ETSAÜ-le oleks ühistulise lihatööstuse ja tapamaja ellukutsumine ning selleks on ka võimalused Euroopa Liidu vahendite kaudu.

Aretustoetusest

Aretustoetust eraldatakse jõudluskontrolli all olevate emiste kaudu. Jõudluskontrolli teostab Eesti tõusigade aretusühistu. Sigade aafrika katku leviku alguses suurendati ühikumäärasid, et tagada põhikarja emiste allesjäämine. Toetuse ühikumäära suurendamine täitis oma eesmärki ja emiste arv on olnud stabiilne ning Eesti seakasvatus jätkuv. Ühikumäärade võrdsutamine teiste loomaliikidega on olnud arutluse all mitmeid aastaid varasemalt. Selle reaalne toimumine ei saanud olla kellelegi üllatusena.

Kokkuvõtteks leian, et mitmed kirjutises toodu väited on ebakompetentsed ning maaeluministeerium on oma tegemistes ja töö kiiruses olnud selgelt tootjate poolel. Kirjutisest ei selgu kuidagi seakasvatajate paindlikkus erinevate lahenduste pakkumisel.