„Eesti ja Norra koostöö on pika ajalooga väga erinevates valdkondades ning erandiks ei ole ka ettevõtjate vaheline koostöö,” märgib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna väliskoostöö valdkonna juht Tanel Tomson ning lisab, et Norra toetuste vahenditest on juba mitmel rahastamisperioodil ette nähtud toetused ettevõtluse valdkonnas ja statistika kinnitab, et ettevõtjate huvi toetusmeetmete vastu järjest kasvab.

Koostöö ajalugu on pikk ja väärikate näidetega. Tanel Tomson meenutab, et toetuste perioodil 2009–2014 oli programmi „Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil” peamiseks eesmärgiks keskkonna- ja ressursisäästu edendavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi arendusprojekte toetades suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsi- ja koostöövõimet. „Keskendusime uute lahenduste leidmisele e-tervise, energeetika, transpordi ja logistika ning kaubanduse ja tööstuse valdkonnas,” ütleb ta.

Koduturul tuleks lagi liialt kiirelt vastu

„Eesti ettevõtted, sealhulgas ka tööstusettevõtted, on valdavalt väikesed ja madala tootlikkusega. Võrdlemisi piiratud mahuga on ka Eesti turg, mistõttu üksnes koduturul tegutsedes tuleb edukale ettevõttele lagi kiirelt vastu ja on selge, et tuleb pääseda suurematele turgudele,” arutleb Tanel Tomson ning lisab, et edasiseks kasvamiseks on kindlasti tarvis ka ambitsioonikust, oskusteavet ja finantse.

„Isegi juhul, kui mõnel Eesti ettevõttel õnnestub teha samm edasi konkurentsivõimelise toote või teenuse arendamisel, on kindlasti veel vaja uusi kontakte ja koostööpartnereid, kellega üheskoos uusi turge vallutada. Uued ja tundmatud turud ei oota meie ettevõtjaid avasüli ning seetõttu on hea, kui mõni kohaliku turu omapärasid tundev partner on abiks,” selgitab ta.

Käesoleval Norra toetuste perioodil on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustanud „Green ICT” programmist toetada tööstusettevõtteid, kes soovivad muutuda rohelisemaks ning samal ajal tootlikkust kasvatada. „Samuti toetame ettevõtteid, kes soovivad pakkuda lahendusi, mille abil teised ettevõtted saavad oma tegevusi efektiivsemaks ja loodusele väiksemat jalajälge jätvaks muuta. Vähetähtis ei ole ka Eesti ja Norra ettevõtete oskusi ja kogemusi ühendades tekkiv sünergia, mistõttu on algatatud kümneid koostööprojekte, milles on oluline roll kanda ka Norra ettevõtetel,” räägib Tomson. Sobivate Norra partnerettevõtete leidmisel on olnud asendamatuks abiks pikaaegse koostööpartneri Innovation Norway kolleegid.

Päikeseenergiat tootev teraskatus

Heaks näiteks Eesti ja Norra vahelise majanduskoostöö mõjudest on Roofit Solar Energy OÜ, kellel on „Green ICT” programmist rahastatud kaks erinevat projekti.

Roofit.solar tegutseb ehitisintegreeritud päikesepaneelide (BIPV) valdkonnas ja toodab uuenduslikku kaks ühes toodet: metallkatus, mis toimib kui päikesepaneelid. See näeb välja nagu traditsiooniline teraskatus ja on elektriliselt sama võimas nagu tavalised päikesepaneelid.


„„Roofit.solar tarkvara ja tootmisliini protsessiinnovatsiooni projekti” eesmärgiks on peamiselt tootmisprotsessi automatiseerimine ning tarkvara väljatöötamine päikesepaneelide paremaks planeerimiseks. Projekti on kaasatud Norra katusefirma Søran AS, kes panustab projekti kordaminekusse oma teadmistega metallist katusematerjalide kasutamisest ja Norras kehtivate katusekatte paigaldusreeglite kogemusega,” tutvustab Roofit.solari tegevjuht Andri Jagomägi.

Projekt „Roofit.solar tootearendus” näeb ette kahe uue toote väljatöötamist, mis aitavad veelgi vähendada süsinikdioksiidi taset. Arvestuste kohaselt väheneb kahe projekti tulemusena süsinikdioksiidi (CO2) emissioon atmosfääri 253 170 tonni võrra aastas. Arvestades metallist päikesekatuste keskmist eluiga, mis on vähemalt 30 aastat, väheneb CO2 kogus selle aja jooksul kuni 7 595 100 tonni.

Eestis aitab üks 10 kW võimsusega katus päikeseenergiast elektrit tootes vältida 300 tonni CO2 heitmist atmosfääri. See on samaväärne sellega, kui sõita autoga ümber maakera 78 korda. Roofit.solari toodete arendamine muudab päikesekatused taskukohasemaks ja kättesaadavamaks mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas. Peamised sihtrühmad on majapidamised ja hoonete omanikud, kes soovivad suurenevate kliimamuutustega toime tulla metallist päikesekatuse abil.

Roofit.solar avas oma esimese tootmishoone Tallinnas 2019. aastal ja nüüdseks on tootmispinda laiendatud juba kahekordselt.

Tarkvara, mis muudab metallitööstuse loodussäästlikumaks

Mitmete teiste tublide ettevõtete hulgast väärib esile tõstmist Eziil Production Intelligence OÜ, kes asus 1,7 miljoni eurose eelarvega Eesti-Norra koostööprogrammi projekti raames 2020. aasta augustis välja arendama tipptasemel funktsionaalsust projektipõhistele metallitootmistele. Projektiidee eesmärgiks seati tootmistarkvara terviklahenduse väljatöötamine metallisektori projektipõhistele tootmisettevõtetele, kes soovivad oma tööd tõhusamaks ja loodussõbralikumaks muuta ning selle läbi kulusid vähendada. Tarkvara aitab senisest veelgi efektiivsemalt kaasa tootmisettevõtete tööde planeerimisele ja automatiseerituse kasvule.

Projekti käigus arendatakse tarkvara modulaarsust, mis võimaldab komponentide kiiret ja paindlikku kavandamist ning kasutusele võtmist. Lisaks suurendatakse Eziili tootmistarkvara integreerimisvõimet teiste süsteemide ja riistvaraga. Tarkvara hakkab mõõtma ka kasutajate ökoloogilist jalajälge, pakkudes toodetele CO2 valideerimise sertifikaati.

Projekt viiakse ellu koos nimekate tööstussektori ja IT-valdkonna tegijatega, nagu VMT Tehased AS, Nordic Shelter AS, Nordic Shelter Production OÜ, Energex Energy Experts OÜ, Mobi Lab OÜ ja Thorgate Digital OÜ. Projekt kestab 2023. aasta jaanuari lõpuni.