Norra toetused on osa Euroopa Liidu ja Norra lepingulisest koostööst, mille raames toetab Norra erinevaid tegevusi Euroopa Liidu vähemjõukates riikides. Eesti saab toetusskeemist osa juba kolmandat perioodi. Eesmärkide poolest on tegu EL-i struktuurifondide tegevusega, kuid lisaks rahalisele abile on võimalus ka sisukaks koostööks Norra ekspertidega. „Meil on olnud suurepärane võimalus teha koostööd oma ala ekspertidega, kes aitavad nii projektide kirjutamisel kui ka sisulise töö tegemisel. Nad pigem ei aja niipalju sõrmega bürokraatlikult järge, vaid neile on oluline, et raha läheb õigesse kohta ja projektidel on tulemused,” tutvustab Täht koostööd. Tervisevaldkonnas on eelmisest perioodist ette näidata Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse rajamine ja oluline arenguhüpe lastele vaimse tervise teenuste süsteemi arendamisel üle Eesti.

Tänavu jaanuari lõpus avatud uus rahvatervise taotlusvoor keskendub seekord inimeste kodudes tehtavale ennetustööle. Kleemanni sõnul on taotlusvoorul kaks põhisuunda: esimene suund keskendub koduvisiitidele väikelastega peredesse, et ämmaemandad ja pereõed jõuaksid rohkem vastsündinud laste juurde koju ning nõustaksid lapsevanemaid kodukeskkonnas lapse heaolu ja turvalisuse tagamisel. „Mingil määral see süsteem ju toimib, aga kahjuks on koduskäimise protsent väga madal,” tunnistab ta. „Me ootame taotlusvooru projekte, mis looksid meie oludele sobiva koduvisiitide mudeli ja ühtlasi aitaks tervishoiutöötajatel üles leida pered, kellele lapse sünni järel sellist tuge pakkuda. Projekti raames tuleb võimaldada koduvisiitide läbiviijatele selleks vajalikud koolitused ning pakkuda välja toimiv rahastusmudel.”

Ta lisab, et kahjuks on paljude täiskasvanud inimeste probleemid või sõltuvushäired seotud nende kogemustega ja kasvukeskkonnaga lapsepõlves, mille tõttu on oluline leida varakult üles pered, kes vajavad lapse kasvatamisel rohkem tuge ja seda neile pakkuda, et lapsed saaksid kasvada turvalises keskkonnas. „Usume, et sellel projektil on palju potentsiaali meie ühiskonna tervendamisele. Projektist võiks kasu olla igale perele, eriti esimese lapse sündimisel, kus on oluline, et keegi kõrvalt toetaks ja nõustaks ning vaataks asjatundlikult üle ka füüsilised ohukohad – näiteks et kodukeemia ei asuks lahtiselt kraanikausi all. Ja paraku on kasvavaks probleemiks saanud ka sünnitusjärgne depressioon, mille avastamine õigel ajal võib ära hoida halbu tagajärgi.”

Teine teema, mille kohta projekte oodatakse, on koduvigastuste ennetamine. „Eestis registreeritakse 170 000–180 000 vigastust aastat, millest kuni 70 000 juhtuvad kodus, enamasti väikelaste või vanemaealiste inimestega. Kukutakse, komistatakse vaibaserva taha, libisetakse vannist väljatulekul. Sageli on need tõsised ja kurva alatooniga õnnetused, millest saadakse püsivaid vigastusi. Ja need on avalikule sektorile väga kulukad,” nendib Kleemann. „Äsjaalanud taotlusvooru eesmärk on leida lahendusi, kuidas koduvigastusi ennetada. Üks lähenemine on teha erinevate asutuste vahel suuremat koostööd – meie päästetöötajad käivad kontrollimas suitsuandureid, samuti käivad kodudes sotsiaaltöötajad ja perearstid, ent kõik teevad oma tööd enda vaatevinklist ning oma teadmiste põhjal. Kui panna erinevad asutused rohkem suhtlema ja kodudes erinevaid riske hindama, oleks see kasulik kõigile osapooltele.”

Täht lisab, et koostööks vajavad pooled ühtset „keelt” ehk kokkulepitud hindamisinstrumenti. Praegu on erinevatel asutustel oma „kontrollnimekirjad”. Oluline on ka mõista konteksti: „Vaip on vanainimeste kodus riskiallikaks, mis tuleks ära võtta või kinni teipida. Väikelapsed vaibaääre taha ei kuku, seevastu on sagedased õnnetused, kus nad on laudlina sikutades endale kogu laualoleva kaela tõmmanud.”

Peamine projekti eesmärk on, et kellegi mure ei läheks ametkondade vahele kaduma. Näiteks kui päästeamet käib kiirabi aitamas, et kukkunud vanainimest püsti aidata, siis võiks info sellest automaatselt edasi liikuda sotsiaaltöötajale või omastele, mis aitaks edaspidi inimest kukkumisest säästa. Projekt võiks aidata luua tööriistad, et meie kõigi elu oleks turvalisem.

Projekti taotlusvoor lõpeb tänavu aprillis, eeldatavasti suve keskpaigaks on selgunud teostaja, ja projekti läbiviimiseks on aega aprillini 2024. Üks olulisemaid aspekte on Kleemanni sõnul selliste projektide puhul pilootprojektide läbiviimine, testimine ja mõjuhinnangute koostamine. Näiteks koduvisiitide projekti osas suheldi erinevate pooltega ja saadi palju positiivset tagasisidet, mida võeti tingimuste kujundamisel ka arvesse. Nii on üheks tingimuseks, et projekti teostaja peab leidma kaasamõtlejaid ja partnereid kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste hulgast.