2019. aastal avanes Eesti vabaühendustele Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund), mis toetab aastatel 2019–2024 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Fondi sihtgrupiks on kõik Eestis tegutsevad vabaühendused, kes tegutsevad Aktiivsete Kodanike Fondi väärtuste edendamisel ja kaitsel – seisavad inimõiguste, võrdse kohtlemise, tugeva osalusdemokraatia ja vabakonna eest.

Fondi toetusi vahendab Eestis Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Aktiivsete Kodanike Fondi programmi juhi Katrin Enno sõnul on seni toimunud taotlusvoorud olnud väga aktiivse osavõtuga. Viimasele, 1. detsembril lõppenud keskmise suurusega ja suurprojektide taotlusvooru laekus 77 taotlust ning sealt oli näha, et kõige enam soovivad Eesti vabaühendused tugevdada demokraatlikku kultuuri ja suurendada kodanikuteadlikkust. Hetkel tegelebki fond lõppenud taotlusvooru hindamisega, et saaks uued toetatud projektid teha teatavaks juba veebruari lõpul.

Sama toetusprogrammi raames on tulemas veel kaks avatud taotlusvooru, millest esimene, väikeprojektidele ehk vabaühenduste võimekuse tõstmiseks mõeldud taotlusvoor kuulutatakse välja märtsis-aprillis. Selle vooru tulemused ning uued toetusesaajad peaksid selguma augusti lõpuks. Vooru toetussummad jäävad vahemikku 10 000–20 000 eurot ja nende kestuseks on 18 kuud.

„Kõigi taotlejate puhul soositakse partnerlust Norra, aga ka Islandi või Liechtensteini ühendustega – Põhjamaades on aktiivne kodanikuühiskond ja laialdaste kogemustega vabakond, kes jagab heal meelel oma kogemusi ka neile ühiskondadele, mis on sammu või mitme võrra veel maas,” räägib Enno. „Meie olulisimaks partneriks Norras on Norra Helsingi Komitee. Nemad saavad aidata taotlejatel leida Norras partnereid, kellega koos projekte ellu viia, kogemusi vahetada ja õppida. Nemad korraldavad ka Aktiivsete Kodanike Päevi, kus on võimalik osaleda vabaühendustel kõigist programmis osalevatest riikidest. Programmi raames infopäevi, koolitusi, seminare ja muid tugiteenuseid pakkuval Vabaühenduste Liidul on aga tihe kontakt Norra vabaühendusi koondava Frivillighet Norgega.”

Aktiivsete Kodanike Fond on hetkel Eestis ainus suurem valitsusväline programm, kust Eesti vabaühendustel on võimalik saada toetust demokraatia ja demokraatlike väärtuste edendamiseks. Doonorriike on kolm, neist Norra ja Island on Enno hinnangul meile lähedased nii geograafiliselt kui ka väärtusruumilt, kuhu postsovetlik Eesti on tahtnud pürgida ja jõuda. „Sealsetel ühendustel on väga tugev kogemus ka keskkonnateemade edendamisel, millega tegelemine muutub järjest olulisemaks nii meil kui maailmas. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi iseloomustab hea strateegiline läbimõeldus, mis tähendab pikaajaliste ühiskondlike muutuste tähtsustamist. On hea meel, kui meil kasvab peale uus põlvkond, kes saab ja tahab teha koostööd nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Samas on selleks hädavajalikud stabiilsed rahastusvõimalused, mis loodetavasti Aktiivsete Kodanike Fondi programmiperioodi lõpuga Eesti ühendustele otsa ei saa.”

Maailmaharidusega tegelev Mondo teeb tihedat koostööd Norra Pagulasabiga

Tihe koostöö Norra projektipartneriga käib ka arengukoostöö ja maailmaharidusega tegeleval MTÜ-l Mondo, kellel projektipartneriks Norra Pagulasabi. Projekti eesmärgiks on tõsta Mondo võimekust pakkuda innovatiivseid hariduslahendusi maailma kriisikolletes ja pagulaslaagrites elavatele 15–24aastastele noortele. Projekti jooksul toimuvad õppevisiidid Norra Pagulasabi Uganda ja Etioopia haridusprogrammide juurde, et kaardistada sealsed vajadused Mondo väljatöötatud digikursuse elluviimiseks ning vahetada kogemusi tegevuste mõju hindamise osas. Lisaks kaardistatakse koostöös Norra Pagulasabi peakontoriga võimalused tulevaseks koostööks pagulasnoortele suunatud digihariduse valdkonnas globaalselt.

MTÜ Mondo projektijuht Siisi Saetalu nendib, et Norra Pagulasabi on hea strateegiline partner, kuna neil on pagulasnoortele suunatud programmid käimas üle 21 riigis, lisaks on neil strateegiline huvi kaasata oma programmidesse innovatsioonilisi lahendusi. „Mondol on välja töötatud ainulaadne haridusprogramm digioskuste õpetamiseks ning usume, et meie programm aitab Norra Pagulasabil tuua innovatsiooni nende pagulasnoortele suunatud programmidesse, eriti kutsekeskustes õppivatele noortele.”

Ta lisab, et käimasoleva projekti eesmärgiks on kaardistada vajadusi ja võimalusi digiprogrammi rakendamiseks Norra Pagulasabi noorteprogrammides. Uganda suunal on juba alustatud rahastusvõimaluste otsimist pilootprogrammi käivitamiseks.

Rahvusvahelise programmi VÕIVIK raames valmis ÜRO inimõiguste variraport

Näiteid rahvusvahelisest ja mitme organisatsiooni omavahelisest koostööst on loomulikult veelgi. Näiteks sai Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel aasta tagasi alguse projekt VÕIVIK, mis tähendab Võimekas Vabakond Inimõiguste Kaitsel. Projekti eesmärk on inimõiguste kaitse kõrgem tase Eestis ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine ning levitamine läbi laiapõhjalise võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse, mis kaasab rohujuuretasandit.

Eesti Inimõiguste Keskuse kommunikatsioonijuht Mirjam Savioja sõnab, et projekti VÕIVIK eesmärk on koostöös erinevaid inimõigustega tegelevaid vabaühendusi ühendava võrgustikuga edendada võrdse kohtlemise põhimõtteid Eestis. „Projekti alustas tol hetkel seitset vabaühendust liitev võrdse kohtlemise võrgustik jaanuaris 2020, projekt lõpeb septembris 2021. Põhitegevus oli koguda ühiselt Eesti inimestelt sisendit inimeõiguste olukorra kohta riigis ja esitada selle informatsiooni põhjal meie üldise korralise ülevaatuse jaoks ÜRO inimõiguste nõukogule variraport,” selgitab ta. Projekti partneriteks on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Vegan Selts, MTÜ Oma Tuba ning Lastekaitse Liit ja Islandi Inimõiguste Keskus.

Ühisaruande kirjutamisel toetas võrgustikku Islandi Inimõiguste Keskus, kellel on põhjalik varasem ÜRO inimõiguste ülevaatuse variraporti koostamise kogemus. Keskuse esindaja, Islandi ülemkohtu advokaat ja pikaajaline inimõiguste kaitsja Þorbjörg Inga Jónsdóttir käis ka mullu jaanuaris Eestis kohapeal võrdse kohtlemise võrgustikuga Islandi kogemusi jagamas. „Hiljem jätkus meie suhtlus virtuaalselt, muu hulgas vaatasid Islandi Inimõiguste Keskuse eksperdid üle võrdse kohtlemise võrgustiku variraporti, enne kui selle oktoobris ÜRO-le esitasime,” lisab Savioja näitena heast rahvusvahelisest koostööst.