Täpsemalt on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) käivitunud rahastusprogramm nimega „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine”, mille raames toetavad doonorriigid, kliima- ja keskkonnateemades edukamad riigid, mahajäänumaid. Programmi fookuses on 15 idapoolset Euroopa riiki, nende hulgas ka Eesti. Programmi rahastajateks on Norra, Island ja Liechtenstein, kes võimaldavad Eesti kliima- ja keskkonnavaldkonna tegevusteks kasutada rahalisi vahendeid kuue miljoni euro ulatuses. Programmi fookuses on kolm suunda: ökosüsteemide tugevdamine, kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise võimekuse suurendamine ning ringmajanduse põhimõtete tugevdamine.

Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Krista Tõnisson ütleb, et Norra on kaua tegelenud kliimateemadega ning sealsetelt ekspertidelt saadavad teadmised ja abi on meile väga väärtuslikud.

„Norrakad ise vahetavad teadmisi kliimateemal näiteks Kanadaga ja nii tekibki suurepärane sild enam-vähem samas klimaatilises keskkonnas asuvate riikide kogemustest, teadmistest ja tegevustest. Norra huvi on aidata mahajäänumad riigid õigele teele ja nii ongi konkreetne programm keskendunud kliima- ja ringmajanduse teemadele, milles norrakatel on pikaaegne kogemus,” räägib Tõnisson. Lisaks välisele rahale on ka Eesti riik programmi panustanud enam kui miljon eurot.

Abiks kohalike kliimakavade loomisel

Veebruari lõpus avatakse taotluste vastuvõtmine kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise võimekuse suurendamiseks, täpsemalt siis kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamiseks. Meetme suuruseks on 400 000 eurot ja toetussumma miinimum on 5000, maksimum 50 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetust antakse kuni 90% ulatuses abikõlblike kulude maksumusest.

„Me ei sea ette konkreetset raami ega vormi milline kliima- ja energiakava olema peab, vaid mida see peab sisaldama. KOV saab ise otsustada, kas kliima- ja energiavaldkonnad lõimitakse juba olemasolevatesse arengustrateegiatesse või koostatakse uus eraldiseisev kliima- ja energiakava. Kliima- ja energiateemade arvesse võtmiseks peab KOV välja selgitama, millised on erinevate sektorite võimalused kliimamuutusi leevendada ja kuidas on KOVil võimalik aidata kaasa oma piirkonnas kliimamuutuste mõjudega paremaks toimetulekuks,” selgitab Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Maris Arro.

Peaspetsialist lisab, et kliima- ja energiakava koostamine võimaldab KOVil analüüsida kliimamuutuste leevendamise võimalusi ja hinnata kliimamuutuste mõjudega kohanemise positiivseid ning negatiivseid aspekte ja seada endale nendest lähtuvalt konkreetseid eesmärke.

„Näiteks võiks saada KOV kava koostades ülevaate, mis seisus on KOVi hallatavad hooned, mis on hästi ja mis vajaks rekonstrueerimist. Või siis näiteks võtab KOV eesmärgiks, et bussipeatuste rekonstrueerimisel tuleb need teha kliimakindlaks ehk siis erakorralise ilma korral ei peaks inimesed seisma põlvini vees või lauspäikese käes. Kas ja kuidas arvestatakse planeeringutes üleujutuste sagenemisega seotud ohte ja millised on praktilised maandamismeetmed ja nii edasi,” mainib Arro.

Mis saab aga kavadest edasi, kui need on koostatud? Arro ütleb, et kuna EL on võtnud tugeva poliitilise suuna kliimaeesmärkideni jõudmiseks, aitab kliima- ja energiakavade koostamine kindlasti paremini jõuda erinevate ELi pakutavate finantsinstrumentideni.

„Lisaks, kui kavad on koostatud, siis plaanime avada EMP programmist KOVidele kliimameetmete rakendamise vooru, mille täpne fookus on hetkel veel seadmata. Kõige olulisemaks osaks on see, et KOVid ise saavad oma arengus arvestada kliimaeesmärkidega ja läbi selle omavad nad pikaajalist visiooni, kuhu poole liikuda. Kavade kontroll toimub projekti aruandluse esitamise käigus, kus KOV peab näitama, et kõiki valdkondi on kliima- ja energiateemadel analüüsitud,” mainib Arro.

Peaspetsialist annab ka ühe soovituse: KOV võiks kaasata kliima- ja energiakavade loomisel ekspertteadmisi doonorriikidest, sest sealsed KOVid on oma kliima- ja energiakavad juba koostanud ning jõudnud neid rakendama hakata.

„Norra, Islandi ja Liechtensteini partneri kaasamine projekti annab taotluste hindamisel eelise ehk taotlus saab hindamisel natuke kõrgemad punktid. Sisuliselt tõstab nimetatud riikidega partnerlus projekti kvaliteeti, kuna meie projektide elluviijad saavad õppida ja kogemusi vahetada nimetatud riikide sarnaste teemadega tegelevate asutustega, sest teemad on ju sarnased ning asume Norra ja Islandiga sarnastes klimaatilistes ja looduslikes tingimustes,” mainib Arro.

Ringmajandus peab saama Eestis ühiskonna ja ettevõtluse arengu aluspõhimõtteks

Programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” teine suur fookus on ringmajandus ja ringmajanduse kui mõtteviisi juurutamine nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Kui kliima- ja energiakavade loomiseks taotleb iga KOV raha meetmest ise, siis ringmajanduse osas lähevad eksperdid ise KOVide juurde kohale, et kaardistada vajadused.

„Külastame Loksalt Tartuni kõiki omavalitsusi ja teeme selgeks, mis on iga piirkonna probleemid ning võimalused, kuidas ringmajanduse ideid paremini kasutada. Selge on see, et iga piirkond on erinev, igal piirkonnal on omad võimalused tegevuste ümber mõtestamiseks,” räägib Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg.

„Ringmajandus on täiesti uus vaatenurk kõigele, mida me teeme, ja eesmärgiks on läbi disaini, tootmise ja toodete, teenuste kasutuse saavutada olukord, kus kõik, mida me toodame ja kasutame, omaks väärtust ka pärast oma algupärast eluringi.” Krusberg toob hea ringmajanduse näitena meie pandipakendi, mis kogub ja töötleb ümber enamiku ringluses olevast taarast.

„Põhiline fookus peaks olemagi ringmajanduses üle vaadata, kust tuleb tootmiseks vajalik toormaterjal, kuidas pikendada sellest valmistatava toote eluiga ja et oleks selge, mis saab sellest tootest hiljem – milliseid osi kuidas uuesti kasutatakse. Ning siin on Euroopa Liidul suur jõud liikmesriike mõjutada,” lisab Krusberg. Euroopa Liidu jõust annab ülevaate näiteks seaduseks veel mitte saanud, kuid välja kuulutatud mobiiltelefonide ja muu pisielektroonika laadimislahenduse ühtlustamise nõue – tootjad on paljuski läinud ise üle ühtsemale lahendusele.

Krusberg lisab veel, et kui ringmajanduse üks suund on vaadata, kuhu kasutatud plast, metall, klaas, biojäätmed, paber, papp ja muu materjal edasi läheb – prügimäed on juba ammu eilne päev –, siis teine suund on jälgida ka seda, kust pärineb algmaterjal.

„Kas on vaja tuua Hiinast või mujalt kallilt ja ebaselge tootmismõjuga toorainet või saab seda kuskilt lähemalt. Samuti, kuidas on toore saadud, mis on selle jalajälg ja hind loodusele. Selge on see, et Eestis me metalle ei kaevanda, kuid ka meil tekib vanametalli, mida saab kasutada uute toodete tootmisel. Vähem oluline pole ka toodete eluiga – see peaks olema pikk ja tooted peaksid olema parandatavad. Nii ei pea alatasa uusi asju ostma, samal ajal vanu ära visates,” mainib Krusberg.

Keskkonnaministeeriumi juhtkonna nõunik Aire Rihe räägib, et Eestis on ka palju firmasid, kes juba toimivad ringmajanduse ideede järgi ja pakuvad lahendusi ka teistele. Näiteks ka mujale maailma levinud firma Timbeter, mille loodud tarkvara aitab ülitäpselt mõõta puidukoorma suurust, kaotades kaod. Teine firma nimega InfraFly aitab kaotada paberitele trükitud tööajatabeleid, koondades need oma äppi. Veel mainib Rihe moekunstnik Reet Ausi, kes on juba aastaid oma kunsti, riideid loonud suurtootmise jääkidest.

„Olgugi et ettevõtjate panus on ringmajanduse arengusse ülioluline, siis alustama peab seda muutust ikkagi sellest, et kaardistada vajadused ja siis juba kohalikul ning riigi tasandil hakata seda muutust suunama,” lisab Rihe.

Ringmajanduse meetme rahastus kulubki esiteks strateegilise lähenemise loomiseks ja vajaliku pädevuse tõstmiseks, et Eestis muutust ellu kutsuda. Teine pool meetme finantsvahendeid kulub siis vajalike muutuste käima lükkamiseks ja ka juba konkreetsete lahenduste piloteerimiseks. Ringmajandus eeldab koostööd ja tahet meilt kõigilt, mistõttu on Norra partnerite kogemus kogu ühiskonna kaasamisel ja riikliku strateegilise sihi seadmisel projektis olulise väärtusega.

Norra on nende muutuste toetamisel ja ellukutsumisel Eestile ringmajanduse ja kliima valdkonnas väärtuslikuks partneriks. Tihe koostöö on ka koostööprojekti üheks eesmärgiks – luua kontakte, vahetada kogemusi ja arendada ühiseid arengusuundi, sh Läänemere-ülesele tegevusele. 2020. aastal valmis Norral sarnaselt Eestis käimasolevale analüüsile Norra riikliku ringmajanduse strateegia uuring, mis toob välja peamised pidepunktid arutamiseks ka meile. Samuti on Norra maailmas juhtrolli võtnud näiteks mereprügi ja mikroplasti vähendamise ja vältimise kokkuleppe saavutamiseks. Arvestades selle ülemaailmse probleemi mastaapi, on see suur vastutus ja eelkõige just ringmajanduse väljakutse – plast jõuab veekogudesse ja merre ikka eelkõige maismaalt, kui see ringlussevõtu asemel liigub keskkonda või prügilasse.

Ühine tee on kujunenud ka sellest, et Eesti saavutas ÜRO 4. Keskkonnaassamblee juhina esimese globaalse kokkuleppe ühekordse plasti oluliseks vähendamiseks aastaks 2030. Norra on ÜRO 5. Keskkonnaassamblee juht ja saame tegevusi sel suunal vaid toetada.

Rahastusprogrammist vahendite taotlemise kohta avaldatakse lisainfo lähiajal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) veebilehel: kik.ee/et