Rahandusministeerium plaanib krüptovaluuta peo ära lõpetada

Viimastel aastatel muutus Eesti krüptovaluuta unistustemaaks, kus väljastati enam kui 1300 ettevõttele krüptovaluuta tegevusluba. Kuigi enamik neist on nüüdseks tühistatud, plaanib rahandusministeerium siinset virtuaalvääringute litsentside andmist veelgi karmistada, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Virtuaalvääringute, millest tuntuim on Bitcoin, täiendava reguleerimise vajadus kerkis Eestis teemaks pärast 2013. aastat ja seda suuresti just Bitcoini tõttu – 2013. aastal tõusis selle hind umbes 10 eurolt korraks ligi 1000 euro tasemele.

Kohe järgmise aasta alguses küsis peamiselt raha vahetav ja kulda müüv ettevõte Tavid riigiasutustelt, mil viisil saaks õiguspäraselt Bitcoiniga kaubelda. Finantsinspektsioon vastas kullafirmale, et Bitcoini ei reguleeri miski ja maksevahend see ei ole. Siiski hakkasid erinevad ettevõtted ka Eestis võimaldama oma arvete tasumist Bitcoine kasutades, eeldades selle populaarsuse kasvu maksevahendina.

Vahepeal võimule tulnud Jüri Ratase valitsus alustas virtuaalvaluutade reguleerimist, kiites 2017. aastal heaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatused, mis muu hulgas defineerisid õiguslikult virtuaalvaluutad ja kehtestasid kohustuse hakata krüptovaluuta müüjatel-ostjatel ja rahakotiteenuse, ehk sisuliselt krüptovaluuta pangakonto, pakkujatel ennast rahapesu andmebüroos registreerima.

Eesti oli seega esimene riik, mis krüptovaluuta ettevõtted seadustas. Kui 2017 anti välja litsents neljale ettevõttele, siis 2018. aastal juba 617 ettevõttele ja 2019. aastal 687 ettevõttele. 2019. aasta lõpuks oli kehtivate Eesti virtuaalvääringu lubadega ettevõtteid 1234. Möödunud aastal kehtima hakanud seaduse järel krüptopidu lõppes.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.