Kui täna saavad tasuta õigusabi kuni 1700 eurost brutokuutasu teenivad inimesed, siis edaspidi kvalifitseeruks tasuta õigusabile kuni 1200 eurot teenivad inimesed. Lisaks alandatakse soodustingimustel õigusabi tunde ning edaspidi ei saa juristid selle määruse raames enam inimesi kohtus esindada.

Sissetuleku piirmäär, tundide arvestamine ja tasu soodushinnaga tundide eest jääb samaks kuni 1. maini. Kohtus esindamise piirang hakkab kehtima kohe (v. a lastega seotud perekonna asjad ja maksekäsu kiirmenetlus).

HUGO.legal on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta õigusabi jaganud pea neli aastat ning selle ajaga on 45 HUGO juristi 15 nõustamiskohas üle Eesti abistanud 35 000 inimest. Siiani on kaks tundi tasuta õigusabi saanud kuni 1700 eurost brutokuutasu teenivad Eestimaa elanikud.

HUGO.legal peajuristi Erki Pisukese sõnul võib nii järsk piirmäära alandamine sedavõrd lühikese etteteatamisajaga panna abivajajad keerulisse olukorda. “Õigusabile kvalifitseerumiseks kehtestatud sissetuleku määra ulatuslik langetamine võib tuua kaasa olukorra, kus suur hulk abivajajaid jääb ootamatult riigi toel õigusabita."

Pisuke lisab, et on arusaadav, et tasuta õigusabi projekt on iga aastaga populaarsemaks muutunud ning tegeliku nõudluse täitmiseks pole eelarves vahendeid, kuid ühe korraga sissetulekupiiri 500 euro ulatuses langetamine ei tundu koroonakriisi keskel mõistlik, kuivõrd inimeste õigusabivajadus praegusel ajal pigem kasvab. Pisukese sõnul tuleb arvestada, et turutingimustel õigusabi ostmine on endiselt kättesaadav vähestele ning kui õigusabi kättesaadav pole, siis kas jäetakse probleemiga üldse tegelemata või tegeletakse asjaga ise ning sellega tehakse sageli ka endale kahju.

Tasuta ning soodustingimustel õigusabi saab täna põhimõttel 2+13, kus kahe esimese nõustamise tunni eest tasub riik ning kuni 13 tundi õigusabi saab inimene ise juurde osta soodustingimustel 40 eurot tunnis.Tulevikus on planeeritud soodustingimustel tundide arvu vähendada 13-lt 3-le.

Määruse muudatusega piiratakse ka oluliselt abivajajate esindamist kohtus – näiteks täna on HUGO juristidel selle projekti raames pooleli olevaid kohtuvaidlusi üle 600, mis näitab, et inimesed vajavad abi ka kohtus esindamisel.

Ei puuduta laste õigusi puudutavaid asju

Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ütleb, et muudatus on vajalik selleks, et tagada õigusalase esmanõustamise käigus pakutava esmase õigusnõu ühtlane ja õigeaegne kättesaadavus. "Põhjuseks on ühelt poolt suur nõudlus ja eelarve piiratus ning teisalt eesmärk parandada õigusnõustamise kättesaadavust," kirjeldas Vaikmaa.

Vaikmaa lisas, et asjakohane ja õigeaegne õigusnõu ennetab probleemide süvenemist, mis omakorda hoiab kokku nii osapoolte kui ka riigi ressurssi (sh kohturessurssi). "Vaesuses või toimetuleku piiril elaval inimesel on võimalik taotleda kohtus esindamise jaoks riigi õigusabi," selgitas ta.

Abivajaja brutosissetuleku ülempiiri alandamist 500 euro võrra põhjendab Vaikmaa sellega, et see vastaks valdavas osas Eesti maakondades saadavale keskmisele brutokuupalgale. Siiski toob Vaikmaa välja, et muudatus ei puuduta õigusnõustamist lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades, kus 1700 eurone ülempiir jääb samaks.