Tallinna Sadama kommertsjuht: muudatused tarneahelates võivad Eestile trumbid kätte mängida

Pandeemia on pannud suurtootjaid oma tarneahelaid ümber vaatama, kirjutab Tallinna Sadama kommertsjuht ning juhatuse liige Margus Vihman.

Ootamatud olukorrad, mis löövad maailma kaubandusahelad rivist välja, mõjutavad otseselt ka jaetarbijaid. Seda on ilmekalt näidanud praegune tarnekriis Aasia-Euroopa suunal, kus merekonteinerite defitsiidi tõttu on ka Eestis osade kaupade hind tõusnud kuni 10 protsenti. Probleemi üks põhjustest on tarneahelate pikkus ning tööstusparkide kaugus jaeturust.

Tarnijate vastukäigud konteinerite defitsiidile on olnud nähtavad ka Tallinna Sadamas, kui osa transiidist on konteinerite asemel liikunud sõidukeid vedavate ehk ro-ro kaubaveoste peale. Kui eelmisel aastal tervikuna kasvas Tallinna Sadama ro-ro kaupade maht vaatamata pandeemiaga seotud piirangutele ja üldisele ebakindlusele ligi 4 protsenti, siis viimases kvartalis oli kasv tervelt 10 protsenti.

Pandeemia on tegelikult juba mõnda aega pannud suuri tootjaid oma tarneahelaid ümber vaatama ning riskide hajutamiseks seda vähemalt osaliselt jaeturgudele lähemale tooma. See võib tähendada Tallinna Sadama jaoks täiendavalt positiivsete trendide jätkumist ning uusi võimalusi tööstusparkidele ja sadamatele.

Nimelt on Tallinna Sadam oma ühenduvuse ning Euroopa ja Aasia vahel sõlmpunktiks olemise tõttu suurepärases positsioonis teenindamaks ro-ro lasti suurenevat nõudlust. Paldiski Lõunasadam ja Muuga sadam on tänu unikaalsele asukohale ja regulaarühendustele praktiliselt kõigi Euroopa kaubasadamatega värav 450 miljoni Euroopa tarbijani kuni kolme päeva jooksul.

Pikemas perspektiivis sadama potentsiaal vaid kasvab. Aastaks 2026 saab Muugast ainuke sadam Baltimaades, kus on Rail Balticu kaubaterminal. Ning ära ei maksa unustada nii-öelda uue siiditee maismaakoridori avamise võimalust, millele on pandeemia vaid survet lisanud.

Lisaks sellele täheldame seoses tarneahelate lokaliseerimise sooviga veel elavnenud huvi Tallinna Sadama tööstusparkide kruntide vastu. Näiteks Muuga ja Paldiski Lõunasadama tööstuspargid annavad võimaluse tuua kauba töötlemise võimekus otse kauba vastuvõtualasse sadamas ning kasutada ära neid uusi transpordikoridore, mida trendid kaupade vedamisel tingimas on. Lisaks asuvad tööstusparkide krundid vabatsoonis või on need võimalik sellega liita, mis võimaldab tuua kaupu või toormeid väljastpoolt Euroopa Liitu, hoida neid piiramatu aja tööstuspargi territooriumil ning samuti lisada toodule enne edasimüümist lisaväärtust.

Praegune kriis näitab ettevõtetele vajadust omada suuremat kontrolli oma tootmisahela üle. Sellest lähtuvad muudatused võivad aga trumbid mängida kätte Eestile – eeskätt tänu oma heale ühenduvusele ja tööstusparkidega loodavatele võimalustele.