Töötlevat tööstust ootab lähiaastatel inseneride ja kõrgharidusega töötajate puudujääk

Värske uuringu andmetel takistab töötajate puudujääk töötlevas tööstuses Eesti majanduse arengut. Lisaks tööstuses jääb lähiaastatel puudu 2/3 inseneridest ning napib ka kutsehariduse tehniliste erialade lõpetajaid.

Uuringu analüütiku Rain Leoma sõnul on Eesti töötleval tööstusel majandusarengu tagamiseks vaja muutuda kõrgtehnoloogilisemaks ja arenduskesksemaks. „Selleks on meil tarvis nutikaid insenere, kes oskavad tooteid arendada ja tootmisprotsesse automatiseerida. Paraku selliseid töötajaid Eestist lähiaastatel ei leia", ütles Leoma.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on tööstus ülioluline osa Eesti majandusest ning tööjõupuuduse küsimus on läinud ajas vaid teravamaks. „Kui tahame muuta meie tootmisele orienteeritud töötleva tööstuse arenduskeskseks, tuleb kaasata ka välisspetsialiste. Vastasel juhul ei tule arenguhüpet, mida sektorilt oodatakse," lausus Aas.

Uuringu järgi kasvatab digitaliseerimine ja automatiseerimine ning materjalitehnoloogia areng vajadust tööstus - ja tootearendusinseneride järele. Samuti suureneb lähiaastatel vajadus mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade järele.

Juba praegu on töötlevas tööstuses osa kõrgharidust eeldavaid ametikohti täidetud madalama haridustasemega töötajatega. Lähiaastatel tuleb lõviosa olemasolevatest töötajatest nende pensionile siirdumise tõttu asendada. Tööturult lahkuvate üldharidusega töötajate asemele on mõistlik palgata vähemalt kutsehariduse, kuid ideaalis kõrghariduse omandanud spetsialist.

Kõrghariduses on tootmise ja töötlemise õppesuunal vastuvõetute arv viimasel kuuel õppeaastal vähenenud peaaegu poole võrra; tehnika, tootmise ja ehituse õppesuunal veerandi võrra.

Kutsehariduses õpitakse liiga vähe elektrienergiat ja energeetikat, elektroonikat ja automaatikat ning mehaanikat ja metallitööd. Tehnikaaladel on vastuvõetute arv viimasel kuuel õppeaastal kahanenud kümnendiku võrra.