Koroona venitab pikemaks Rail Balticu ajakava. Milline on aga üks tulisemaid vaidluskohti?

Ärilehele andis intervjuu Eesti Raudtee uus juht Kaido Zimmermann (loe pikemat lugu siit). Muuseas oli juttu ka Rail Balticu projekti hetkeseisust. Selgub, et koroonaviirus on selle kulgemist pidurdanud ning suure objekti teel on teisigi "lamavaid politseinikke", mis hoogu maha tõmbavad.

Olete Rail Balticu ühisettevõtte tehnilise poole juht ning vastutate planeerimise ja elluviimise eest. Kas jätkate seal ka 1. märtsist?

RB Rail AS-is ma kindlasti ei jätka, sest see on suure koormusega töö ja kahte korraga ei jõua. Eesti Raudtee on RB projekti juures nii või naa, sest meil on ühine lõik Muuga-Lagedi-Maardu ja Ülemiste vahel, kus raudteed tuleb suuresti ümber ehitada. Lisaks on suur Ülemiste terminal nii RB kui ka Eesti Raudtee huvi.

Mis seisus on Rail Balticu projekt praegu?

Projektid hakkavad valmis saama, aga kahjuks oleme koroona tõttu nendega hilinenud juba pool aastat. Meie projekteerijad on kõik Hispaaniast ning nende tööd ja käimised on seetõttu takistatud. Septembris tabas Hispaaniat ka teine laine ja ka see on meid mõjutanud kõigis kolmes Balti riigis.

Ajakavast mahajäämine ja venimine jääb vist üheks läbivaks märksõnaks selle ehituse puhul. Juba enne koroonapandeemiat oli selge, et osas etappides on aasta-kaks hilinetud, peale selle pidev võimuvõitlus, juhtide vahetus ühisettevõttes jms.

Jah, seal ei ole nüüd küsimus projekteerimises, vaid muudes kokkulepetes, mis on riikidel vaja sõlmida. Siin oleneb ka palju järgmise perioodi finantseerimise summadest. Kui Euroopast ei tule nii palju raha kui vaja, nihkub see järgmisse perioodi. Aga 2026. aastaks liikluse tagamine on endiselt reaalne, kui nüüd koroona veel mingit suuremat tagasilööki ei anna. Suvel saavad juba esimesed ehituslepingud riikides sõlmitud.

Eks Rail Balticuga ole seotud ka palju poliitilisi vaidlusi ja mänge, sest kõigil kolmel riigil on omad prioriteedid. Üks tulisemaid vaidluskohti on näiteks see, kuidas hakatakse tulevikus infrastruktuuri majandama - et ei peaks piiril vedurit vahetama, vaid saaks sujuvalt sõita. See töö on käinud aastaid, millalgi peaksid otsused ka tulema.

Mina olen pooldanud kolme riigi peale ühist majandamist. Eraldi ettevõtteid luua ning kallist hooldustehnikat osta, et Eestis 215 ja Lätis 260 kilomeetrit hooldada, ei ole mõttekas. Leedukatel tuleb kokku u 400 kilomeetrit raudteed. Leedu on ka öelnud, et neil on ametlikult riik määranud majandajaks Leedu Raudtee ja nemad seda muuta ei kavatse. Aga kokku u 800 kilomeetrit raudteed peaks minu seisukohalt hooldama ikkagi ühiselt.