Lisatasude saajate hulk on vähenenud. Ebakindlal ajal annab inimestele rohkem kindlustunnet põhipalk

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et lisatasude saajate hulk ja tasude osatähtusus töötasus on aastaga veidi vähenenud. Inimestele annab rohkem kindlustunnet põhipalk.

Üle 46 tuhande töötaja töötasu andmeid sisaldavad tööturu- ja palgauuringu tulemustest selgus, et 2019. aasta oktoobris maksti lisatasusid 30% ametikohtadest, siis 2020. aasta sügisel 28%-l. Kõige sagedamini maksti igakuulisi lisatasusid seadme- ja masinaoperaatoritele, mootorsõidukijuhtidele ning oskustöölistele, harvem juhtidele.

Aastaga on veidi vähenenud ka lisatasude osatähtsus töötasus – kui 2019. aasta sügisel moodustasid regulaarsed lisatasud kogu töötasust 22% ehk 410 eurot brutotasuna, siis 2020. aastal oli lisatasude osatähtsus 21% ehk 400 eurot töötajatel, kellele lisatasusid maksti. Lisatasude osatähtsus oli suurem mootorsõidukijuhtide ja oskustööliste ametirühmas, kus see moodustas vastavalt 33% ja 29% töötasust.

Lisatasusid makstakse töötajatele erinevatel põhjustel, näiteks ebamugavuste või lisatöö kompenseerimiseks, eesmärkide täitmise või tulemuse saavutamise eest. Kõige sagedamini makstakse ületunnitöötasu, mille hüvitamise kohustus tuleneb seadusest. Rohkem on kasutusel ka individuaalne tulemustasu ja tasu lisaülesannete täitmise eest.

Juhtivatel kohtadel saab harvem preemiaid

Tulemustasu makstakse igal kuul sagedamini nendel ametikohtadel, kus töö kvaliteet või tulemus on selgemini mõõdetav, nt oskustöölised ja müügitöötajad. Juhtivatel ametikohtadel mõõdetakse tulemusi pikema perioodi jooksul ning seetõttu makstakse ka preemiaid harvem, kuid suuremate summade ulatuses.

Ebaregulaarseid preemiaid maksti 2020. aasta sügisel veidi harvem kui 2019. aastal. Poole aasta jooksul makstud preemiad moodustasid keskmiselt veidi üle poole (53%) kuutöötasust.

Lisatasusid saanud töötajatest oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul kolmandik (30%), aasta tagasi oli rahul 36%. Üldse ei olnud lisatasude teenimise võimalusega rahul 17% töötajatest, kellele lisatasusid maksti, aasta tagasi oli rahulolematuid 12%. Seega on lisatasude saajate rahulolematus suurenenud, samas kui ainult põhipalka saavate töötajate rahulolu tasustamisega kasvas.

Põhipalk pakub praegusel ajal suuremat kindlustunnet

"Ilmselt on töötajate rahulolematuse kasv seotud lisatasude maksmise vähenemisega, mis omakorda tuleneb osade ettevõtete töömahtude vähenemisest ja kehvematest majandustulemustest. Põhipalk pakub praegusel ajal suuremat kindlustunnet kui lisatasud, mis võivad saamata jääda," kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Lisatasude teenimisvõimalusega täiesti rahulolevad töötajad teenisid kogu töötasuna üle 2000 euro (bruto) ja nende keskmine lisatasu oli 557 eurot. Lisatasude teenimisvõimalusega üldse mitte rahulolevad töötajad teenisid keskmiselt 1454 eurot ja nende lisatasude suurus oli 391 eurot.

"Varasemad agentuuri uuringud on näidanud, et lisatasud on motiveerivad, kui need moodustavad üle 20%, soovitavalt 30% töötasust. Väiksemaid lisatasusid ei pruugi töötajad märgata ning need ei erguta tegutsema. Lisatasu motiveerib tegutsema siis, kui töötaja usub tulemuse saavutamise võimalikkusesse, usaldab süsteemi ning peab lisatasu suurust atraktiivseks," lisas Seeder.