Jaanuaris tehti Amsterdami börsil päevas keskmiselt 9,2 miljardi euro väärtuses tehinguid, mida on üle nelja korra rohkem kui kuu varem. Samal ajal langes järsult Londoni börsil sõlmitud tehingute maht.

Brexiti eel, 2020. aasta detsembris, kaubeldi Londoni börsil päevas keskmiselt rohkem kui 14 miljardi väärtuses, kuid kuu hiljem oli see summa kukkunud juba alla üheksa miljardi. Samal ajal on veidi kasvanud ka kõikide teiste suuremate Euroopa börside tehingute mahud.

Tehingud on liikunud Londonist Mandri-Euroopasse, sest Euroopa Liit ei aktsepteeri Brexiti-järgselt Suurbritannia börsiregulatsioone.

Suurbritannia valitsus võttis taolise trendi tõttu vastu ka otsuse lubada Londonis Šveitsi ettevõtete aktsiatega kauplemine. Euroopa Liidus see seni lubatud ei ole.

Majandusekspertide sõnul on Londoni börsi osatähtsuse vähenemine küll väga sümboolne, kuid kaugeleulatuvat mõju sel ilmselt ei ole, sest börsimaaklereid ning ettevõtteid huvitavad pigem finantsvahendite likviidsus ning tehingumaksumused, kui täpne tehingu toimumise asukoht.