Tööandjate keskliidu analüütik selgitab 4-päevase töönädala kitsaskohti. Kui suur oleks selle mõju riigieelarvele?

Tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron leiab, et 4-päevane töönädal on hea motivaator, kui sama töö on võimalik ka selle ajaga ära teha, kuid sellel on ka mitmeid potentsiaalseid kitsaskohti.

Aroni sõnul tegelebki erasektor pidevalt efektiivsuse kasvatamisega ning 4-päevane töönädal võib mõningates valdkondades selleks olla üpris efektiivne. Ta seletab, et praeguseks on paindlik töökorraldus juba üpris levinud ning seoses koroonapandeemiaga on sellele lisandunud ka võimalus töötada kodukontorist.

Samas arvab Aron, et taoliste muudatustega ei tohiks piirata inimeste tulu teenimise võimalusi. Selline otsus võib potentsiaalselt vähendada riigi SKT-d 20% võrra, mis omakorda tooks kaasa riigieelarve 2,6 miljardi suuruse kahanemise. Aron püstitab küsimuse: "Kas oleme valmis selleks, et saame avalikult sektorilt sama maksuraha eest 20% vähem kuna arstid ja õpetajad reedeti ei tööta? Kust võtame need täiendavad politseinikud, päästjad ja hooldajad, keda praegugi napib?"

Samuti näeb ta võimaliku probleemina asjaolu, et paljudes sektorites - näiteks ehituses, teeninduses ning kaubanduses - ei ole võimalik 4-päevase töönädala kehtestamisega töötajate produktiivsust tõsta ning seetõttu jääks mingi osa tööst praeguste töötajate poolt lihtsalt tegemata. Seetõttu tekiks vajadus uute töökäte järgi, mida oleks võrdlemisi keeruline lahendada, sest juba praegu on Eestis tööpuuduse asemel tööjõupuudus.