Komisjoni sõnul on "tunneli lõpus paista valgust", pidades seejuures silmas eurotsooni majandust. Nende sõnul on optimismi kasvu taga vaktsineerimise alustamine ja sellest tulenev piirangute leevendamine.

Eurotsooni majandus kasvab sel aastal 3,8 protsenti ja sama hoog on sees ka järgneval aastal, teatati täna Brüsselist.

Kui selle aasta prognoos on madalam kui varasem, siis 2022. aasta oma on tugevam kui varem arvatud. Komisjoni sõnul võimaldab positiivsemalt tulevikku vaadata lisaks vaktsineerimisele ka piirangute lõdvendamine.

Majandus peaks jõudma pandeemia-eelsele tasemele järgmise aasta keskpaigaks. Varem arvati, et see juhtub mitte enne 2023. aastat.

Euroopa Liidu majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles järgmist: "Aina kasvav vaktsineeritute arv järgnevatel kuudel ja piirangute leevendamine peaksid kevadel ja suvel tooma kaasa põrke üles."

Mitmed agad

Eelmisel aastal kukkus eurotsooni majandus rekordilised 6,8 protsenti ning käesoleva aasta esimese poole kasv saab tõenäoliselt olema aeglane, sest piirangud eri riikides jätkuvad ning vaktsineerimine ei ole veel oma õiget tempot saavutanud. Veebruaris suudeti Euroopa Liidus anda kolm vaktsiinidoosi saja inimese kohta. Seejuures on riikide vahel siin suured käärid. Euroopa Liit on võtnud sihiks vaktsineerida 2021. aasta suveks 70% täiskasvanutest. Majanduse kiirem taastumine on selle eesmärgiga seotud. Gentiloni nentis, et see eesmärk on "üpris suuri väljakutseid pakkuv".

Volinik hoiatas, et taastumine kulgeb eri riikides erinevas tempos ning eriti kaua läheb neil riikidel, kus majandus sõltub enam turismist ja vaba aja veetmise võimalustest.

Hispaania ja Prantsusmaa majandustele eeldatakse suurimat kasvu (vastavalt 5,6 ja 5,5 protsenti), teises otsas on Holland, kelle majandusele prognoositakse vaid 1,8 protsendilist kasvu. Samas ei kannatanud Hollandi majandus pandeemia esimesel aastal nii tugevalt kui kahe eelnevalt mainitud suurriigi omad.

Brüssel hoiatas, et riigid jätkaks majanduse toetamist nii raha- kui fiskaalpoliitiliste meetmetega.

Gentiloni tõi välja, et komisjoni prognoos ei võtnud täielikult arvesse seda tõuget, mille võib liidu majandusele anda 750 miljardi euro suurune päästefond. Selle sisse arvestamiseks ei olnud piisavalt andmeid. Fondist hakatakse väljamakseid tegema sel suvel.

Samas võib majandustele tuge anda ka kriisijärgne optimism ning rekordilised majapidamiste säästud, odav finantseeringu kaasamine ja teotusmeetmed.

Teisalt on oht, et pandeemia võib osutuda pikaajalisemaks kui arvatakse ning lühiajaliselt võivad sel olla ka tõsisemad tagajärjed kui praegu arvatakse. See võib taastumist edasi lükata. Nii võivad Euroopa majandusele ja ühiskonnale tekkida "sügavamad haavad". Tulla võivad pankrotilained, pikaajalised töötud ning suurem sotsiaalne ebavõrdsus.

"Meil on veel palju teha, et võidelda laiemate sotsiaal-majanduslike ohtudega," ütles komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.