Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas, et seekord on koos eelarve koostamise ja eurovahendite planeerimisega kavas kirjeldada planeeritavad tegevused ja vahendid ka Eesti regionaalse arengu võtmes. Regionaalse arengukavaga määratakse kindlaks, mida konkreetselt ministeeriumid ja riigiasutused piirkondade arendamiseks ette võtavad. Selleks tuleb ette näha ka vahendid riigieelarvest ja välisvahenditest. „Peame kriisist väljumiseks elavdama majandust ja selleks tuleb väga täpselt sihtida investeeringute tegemist ning toetusvahendite eraldamist piirkondadele," rõhutas minister.

„Praegu on meil viis regionaalset programmi: Kagu-Eesti, Ida-Virumaa, Setomaa, Peipsiääre ja Väikesaarte programmid. Kuid peame vaatama Eestit ka tervikuna. Igal piirkonnal on omad eelised ja väljakutsed, ent paljugi on sarnast üle riigi," sõnas Jaak Aab. Tema hinnangul tuleb läheneda nii juhtumipõhiste kui ka universaalsete meetmega. „Üleriigiliste programmide juures tuleb teha soodsamad ja võimetekohased tingimused piirkondadele, mille arenguid tuleb kiirendada nii ettevõtluse, töökohtade kui ka elukeskkonna suhtes," lisas Aab.

Samuti vaadatakse üle riigi kinnisvarapoliitika. Kehtiv kinnisvarastrateegia dokument kiideti valitsuse poolt heaks 2007. aastal, vahepeal on uute arengudokumentide ja tegevuspõhise riigieelarve koostamisega täienenud riigijuhtimise strateegiline raamistik. „Kuigi need põhimõtted on asjakohased ka täna, on muutunud majanduskeskkond ning praktikas on aja jooksul tekkinud osapooltele uusi ülesandeid, lahendamist vajavaid väljakutseid ja erijuhtumeid, mida varasem strateegia ette ei näinud," nimetas minister. „Kinnisvarastrateegia uuendus ongi eelkõige varasema strateegia täpsustamine - arvestades muutunud olusid, seatakse uued mõõdikud, millega strateegia elluviimist hinnata."

Lisaks on kavas 100 päeva jooksul üle vaadata riigireformi tegevuste hetkeseis ja uuendada riigireformi tegevuskava, et tagada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine. Eelmise valitsusega viidi läbi suuremahuline riigiasutuste ja tugiteenuste konsolideerimine ning viidi ka pealinnast välja üle 1000 riigipalgalise töökoha. Juba töös olevatest tegevustest jätkub erinevate tugiteenuste konsolideerimine ning korrastamine - riigi IKT baasteenused, riigi laboriteenused ja dokumendihaldusteenus. Samuti tehakse ettevalmistusi leidmaks lahendusi riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks korralduseks.