Samas nentis Arakas, et Porto Franco korruptsiooniskandaali tõttu said kannatada ka need kinnisvaraarendajad, kes ise sellega kuidagi seotud ei olnud. Näiteks tõi ta asjaolu, et nüüd on Tallinna linnavalitsus mõneks ajaks seisma pannud kõik taotlused, kus soovitakse läbi linna maade mingi tasu eest ligipääsuteid rajada. Arakas mainis naljaga pooleks, kuidas Porto Franco õppetund kõikidele arendajatele on, et asju tuleb ajada ausalt.

Arakas rääkis ka, et koroonakriis pole kinnisvarasektorile kardetud mõju avaldanud: “koroonakriis põhjustab ajutisi tagasilööke, mingitel hetkedel tuleb tellimustesse auk sisse, aga et ta fataalselt mõjuks, seda ma ei arva”. Praegu on nõudlus uute elamispindade järele võrdlemisi suur. Enda kodu on ostmas laulva revolutsiooni aegne põlvkond. Samas kardab ta, et mõne aasta pärast võib olukord olla juba hoopis teine, sest laulva revolutsiooni järel kahanes sündimus järsult. Siiski nentis Arakas, et ega tegelikult keegi ei tea, mil kriis saabub: “kui ma saaks iga kord euro, mil keegi küsib, millal tuleb kinnisvarakriis, siis ma oleks juba rantjeena pensionil”.

Uuelt valitsuselt ootab Arakas rohkem sisulist tööd ning vähem erinevate jaburustega pilti pääsemist. Samuti meeldib talle vähemdetailne koalitsioonileping, sest see võimaldab ühiskonnas koalitsioonilepingu punktide üle laiemat arutelu.

Ka tuleks Arakase meelest hoidud projektidest nagu Koidula raudteepiirijaam, mis oli omal ajal väga modernne ning ilus, kuid mis on vaid mõnda aega hiljem muutunud täiesti kasutuks.