Kolmandik Eesti inimestest ei usu, et kliimakriis eksisteerib

Orkla Grupp viis läbi rahvusvahelise uuringu, et selgitada välja inimeste hoiakuid seoses jätkusuutliku tarbimise ja elustiiliga. Eesti inimesed muretsevad keskkonna- ja kliimaküsimuste pärast vähem kui meie põhjanaabrid. Seejuures iseloomustab eestlast käitumisviis, kus usutakse, et käitutakse hoolivalt kuid tegudes ja elustiilis see alati ei väljendu.

Seitsmes Põhja- ja Baltimaade riigis läbiviidud uuringus küsitleti inimesi nende hoiakute ja käitumise kohta keskkonnasõbralikkuse teemal. Igast riigist (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi, Taani) kuulus esinduslikku valimisse tuhat täisealist inimest.

Põhjamaalased on rohkem mures globaalsete küsimuste pärast, Baltikumi inimesed nende asjade, mis on kodule lähedal. Eesti inimesele läheb korda, et keegi ei võtaks metsast maha ühtegi puud, aga üleilmsed kliimaprobleemid jäävad kas liiga kaugeks või hoomamatuks.

Samuti märkavad eestlased, et tarbe- ja toidukaubad on ülepakendatud. Uuringus osalenutest kolmandik ehk 30% eestlastest ei arva, et maailm seisab silmitsi kliimakriisiga, Lätis vastavalt 25%, Leedus 22%. Siiski, mure keskkonna pärast tervikuna on pisut kasvanud. Kõige rohkem näevad kliimakriisi ohtu soomlased.

Väitega, et sorteerin oma majapidamises jäätmeid, nõustusid enim rootslased, 79%. Eestlased on 7 riigi seast tagant teised. 46% eestlastest sorteerib enda jäätmeid.

Eestlased märkisid, et püüavad vähendada toidu ära viskamist - kaks inimest kolmest püüavad vähem toitu raisku lasta. Kliima huvides on valmis vähem liha tarbima iga kümnes eestlane ehk 9% vastanutest. Vastukaaluks osalenud riikidest on keskmiselt selleks valmis iga viies.
Koroonapandeemia pole inimeste käitumist märkimisväärselt mõjutanud.

Kokkuvõtvalt on noored ja naised altimad tegema keskkonna sõbralike valikuid kui mehed ja vanema ealised. Jätkusuutlikke valikuid pole vastanute arvates lihtne teha, sest inimestel ei ole infot toote ja pakendi jätkusuutlikkuse üle.

„Tootjale annab see uuring väärtuslikku sisendit,“ märkis Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Ühelt poolt on muret tekitav, et jääme oma valikutega naabritest maha, aga teisalt annab see meile palju rohkem võimalusi käitumismustreid ise kujundada. Orkla tootmistes mõtleme iga uut toodet või protsessi planeerides kestlikkusele, et inimestel oleks poes alternatiiv keskkonnasäästlikke valikuid teha, sest kui valikut pole, ei saa ka eeldata käitumuslikku muutust,“ märkis Kaare. „Uuring toob välja ka mitmeid positiivseid noote, näiteks seda, et noored inimesed on palju kestlikuma mõtteviisiga kui nende vanemad,“ lisas Kaare.