Ekspeaminister Taavi Rõivas: kui ma mõtlen täna oma 4-aastasele pojale, siis ei soovita ma kindlasti tal bussijuhi karjääri peale mõelda

Endine peaminister, praegune Auve Techi nõukogu esimees Taavi Rõivas rääkis intervjuus portaalile 5GEesti.ee, et Eesti on isejuhtivate autode ja teiste 5G lahenduste kasutusele võtmiseks väga õige koht, kuna Eesti inimene on alati aru saanud, et uutest tehnoloogiatest on rohkem võita kui kaotada.

Üks su esimesi töökohti oli IT-firmas, nüüd oled väga pika ringiga ühes teises IT-firmas tagasi. Kuidas oled uues töökohas sisse elanud?

Väga hästi! Eelmisest korrast on 20 aastat möödas, aga pole suur saladus, et poliitilises elus olen Eesti tehnoloogiafirmadele kaasa elanud ja nende arengut väga lähedalt jälginud. Aga tõsi, panna hommikust õhtuni kogu energia ühe ettevõtte arengusse, on minu jaoks uus kogemus.

Millega Auve Tech tegeleb ja mis on seal sinu roll?

Auve Tech toodab autonoomseid sõidukeid. See võib mõnes mõttes kõlada uskumatult, et Eestis on oma autotööstus, kuid me mitte ainult ei tooda, vaid ka arendame ja disainime neid ise. Praegu on meil autod kolmes Euroopa riigis registreeritud ja nad saavad seal liikluses sõita.

Minu tiitel on nõukogu esimees ja mu roll on kaasa aidata sellele, et ettevõtet rahvusvaheliselt märgataks ja tunnustataks.

Kas sulle endale meeldib autot juhtida?

Meeldib. Ma arvan, et auto juhtimine selliselt, et sõidan määramata kohta, jääb meiega veel mõneks ajaks. Kõige esimesena muutub autonoomseks viimase miili lahendus, mida ka Auve Tech arendab. Viimase miili lahendus töötab siis, kui auto ei satu võõrasse keskkonda, vaid saab eelnevalt kogu ala ära kaardistada, mistõttu on tal turvalisem ja lihtsam punktipilves liikuda, näha seal anomaaliaid ja sellele vastavalt ka otsuseid teha. Selleks piiritletud alaks võib olla näiteks mõni linnaosa, ärilinnak või vanalinna laadne poolsuletud ala.

Näiteks Hiiumaa saar?

Hiiumaa on selleks võib olla liiga suur, kuna meie liikumiskiirus on piiritletud 25 km/h. Kassari saarel oleks see mõeldavam (naerab). Kõige loogilisemad kohad autonoomseteks sõidukiteks on ärilinnakud ja miks mitte ka turismi- ja hotellikompleksid, kus on vaja teatud sagedusega teatud punktide vahel inimesi liigutada.

Kas eesti keeles on õige öelda iseauto või isesõitev auto?

Siin on kogu maailmas tõsine debatt, kas öelda isejuhtiv auto või autonoomne auto. Mina pole suurem asi filoloog, pean olulisemaks just sisulist poolt - et transport oleks viie aasta pärast teistsugusem kui täna. Me liigume selles suunas, et neid manöövreid, mida teeme tänaval tavalise sõiduautoga, hakkavad järk-järgult üle võtma autonoomsed sõidukid. Meie oleme Auve Techiga selles faasis, kus pakume juba käega katsutavaid lahendusi. Meil on toimiv lahendus, mida saab kasutusele võtta ja mida on ka juba kasutusele võetud.

Siin valdkonnas on ees väga palju suuri globaalseid tegijad. Kuidas suudab väike Eesti tootja konkureerida näiteks Teslaga?

Ega tegelikult Tesla polegi meie konkurent. Nende lootus on panna tavaline sõiduauto, mille taga istub praegu inimene, täitma tulevikus üha rohkem autonoomseid ülesandeid, kuni selleni välja, et kui auto on parkimisplatsil ja sina kaupluses, saad sa auto tellida otse ukse ette. See ülesanne on isegi Tesla suurusele ettevõttele paras pähkel, aga ma usun, et nad selleni peagi ka jõuavad.

Auve Techi eesmärk on olla kõige parem ühes kitsas nišis - see tähendab liiklemist piiritletud alas, mille saab radarite, sensorite ja kaameratega autole selgeks õpetada. Selles ette joonistatud keskkonnas on võimalik väga palju kiiremini tulemusi tuua. Ka regulatiivne keskkond võtab selle esialgu paremini vastu.

Kas inimesel tasub tänapäeval üldse enam autojuhilube teha?

Sõltub vanusest. Kui ma mõtlen täna oma 4-aastasele pojale, siis ma kindlasti ei soovita talle bussijuhi karjääri peale mõtlemist. Olen kindel, et tema eluajal muutub vähemalt ühistransport, aga ilmselt muutub ka kaupade transport laiemalt täiesti autonoomseks. Tehnoloogia üldine loogika on see, et ta kipub palju kiiremini arenema, kui me oodata oskame.

Mis meie tänavapildis aastaks 2035 muutunud on? Kas kõik on teistsugune?

Viimase miili projekte on võimalik teha juba täna ja need võiks ka liikluses kiiremini kasutusele võtta. Paljud ühistranspordi- ja logistikalahendused, samuti pakkide transport ja kojuvedu muutub ilmselt autonoomseks.

Meie Auve Techis usume, et autonoomsed sõidukid ei alusta Tallinnas Vabaduse väljakult, vaid pigem ikka Ülemistes, Peetris ja Haabneemes. Oletame, et Peetrisse käib tramm, aga trammipeatusest kuni koduni on võimalik sõita autonoomse sõidukiga. Seda pilti näeme kindlasti kiiremini kui 15 aastaga.

Millal jõuab autonoomsete sõidukite võlu ääremaadele, näiteks Kassarisse või Obinitsa?

Seda on raske öelda. Suur takistav tegur võib olla seotud regulatsioonidega. Nimelt peab inimene olema igal ajahetkel võimeline sõiduki kaugjuhtimise teel üle võtma, kui autol tekib olukord, milleks ta pole programmeeritud. Oletame, et autonoomsel sõidukil on valesti pargitud auto ees. Mida siis teha? See, kui me paneme igasse autonoomsesse sõidukisse eraldi inimese, kes vajadusel üle võtab, pole majanduslikult rentaabel. Kui me saame inimese autost välja ja juhtida kaugelt, on olukord parem. Kui võrguühendus on kiire ja toimib piisavalt sujuvalt, saab üks inimene vastutada mitme, isegi kuni 10 sõiduki kaugjuhtimise eest, kui vajadus peaks tekkima. Siis läheks muidugi tarvis juba 5G ülimadalat latentsust ja suuri andmemahte.

Kas olete Auve Techis 5Gd juba testinud?

Oleme seda testinud Taltechi linnakus, kus on 5G ühendus ajutiselt püsti. Autonoomsete sõidukite seisukohast on kõige olulisem reaktsiooniaeg. Kui täna oleme harjunud interneti kasutama arvuti, telefoni või televiisoriga, siis tulevikus on meil järjest rohkem seadmeid, sh autod, mis on internetti ühendatud ja mis omavahel andmeid vahetavad. Küsimus pole selles, kas see juhtub, vaid millal see juhtub.

Loe pikemalt 5GEesti.ee lehele antud intervjuust.