„Meie eesmärk on vähendada ladudes ja kauplustes tekkivaid toidujäätmeid 2025. aastaks 50% võrra, mis tähendab Baltimaades kokku tuhandeid tonne toitu," sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. „Kui müügid jäävad aastate lõikes sarnaseks, siis see tähendaks meie jaoks mahakantava toidu vähendamist igal aastal 250 tonni kuni aastani 2025. Eesti Rimides kantakse aastas maha ligi 4000 tonni toitu, lisaks annetame 700-800 tonni igal aastal Toidupangale. Kahjuks pole toidukauplustel täna ka toitu annetades võimalik tegutseda nii, et mitte midagi ei jää üle," rääkis Katrin Bats.

Ta selgitas, et jaeketid küll planeerivad väga hoolikalt toidukaupade tellimist, kuid isegi kaasaegsed tellimissüsteemid pole suutelised täpselt ette ennustama, kui palju mingit toidukaupa just antud ajahetkel ostetakse. „Meie ootamegi eelkõige Future Hub'ist selliseid ideid, mis aitaks tellimisprotsesse ja -süsteeme muuta veelgi täpsemaks. Loomulikult võivad meeskonnad ja start up'id ise valida, millises etapis nende toiduraiskamise vähendamise lahendus tööle hakkaks: kas ladudes, kauplustes või kodudes. Mida rohkem innovaatilisi lahendusi leiame, seda parem on ka tulemus - kunagi ei saa panuseid teha ainult ühele kaardile. Samuti avaneb osalejaile hea võimalus Balti riikide tasandil oma nutikusega silma paista."

Vastutustundliku ettevõtluse juht märkis, et petlikult on jäänud mulje, nagu visataks kõige rohkem toidukaupa ära kauplustes, aga see pole nii. „Enim läheb söögikõlblikku toitu prügisse kodumajapidamistes - lausa 25 000 tonni aastas," kinnitas ta. „Kõige suurem võim, et vähendada toidu raiskamist, on tegelikult tarbijate käes."

Kandideerida Future Hub'i saab kuni 23. veebruarini. Töö uute ettevõtetega algab 8. märtsil.