Kliimapoliitikat teevad juba ka pangad

Süsinikuheitmete vähendamise poliitika ei tähenda ainult valitsuste seatud piiranguid, vaid sellest lähtuvad oma otsustes ka rahandusasutused, rääkis ERR-ile Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Kliimapoliitika mõjutab nii seda, mis protsendiga riigid, ettevõtted või inimesed laenu saavad, aga ka seda, kui kalliks võib minna mereäärse maja kindlustus.

See on olnud üldine rahanduse areng, et kliimaeesmärgid, mis jõuavad järjest rohkem valitsuste poliitikatesse ja riikidevahelistesse kokkulepetesse, hakkavad mõjutama ka ärikeskkonda.

Süsinikumahukat äri ümbritseb ebakindlus, kuna ei ole selge, milliseks kujuneb tulevik riiklike regulatsioonide ja maksustamise, mõnel juhul ka subsiidiumide ja piirangute väljavaadetes. Teisest küljest suurendab ebakindlust rahastamistingimuste võimalik muutumine.

See toob kaasa olukorra, kus ettevõtted, mis on seotud süsinikumahukate äride
finantseerimise või neile kindlustuse pakkumisega, on turul suurema surve all, sest ühtpidi on kliimapoliitika eesmärgid järjest rohkem hakanud mõjutama ärikeskkonda maksustamise ja regulatsioonide kaudu, aga teisest küljest on ka investorite suhtumine muutunud.

Näiteks kui Euroopa kindlustusettevõte loobub kivisöega seotud äride kindlustamisest, siis selle kindlustusettevõtte aktsia väärtus võib tõusta peaaegu kümnendiku võrra võrreldes nende ettevõtetega, mis jätkavad "vana majanduse" ehk siis süsinikumahuka kivisöesektori toetamist.

Krediidirisk on pankade jaoks seotud ühtepidi kliimapoliitikast lähtuvate regulatsioonide ning võimalike maksude ja soodustustega eluasemete ehitamisele. Aga teistpidi ka reaalsete kliimariskide kaudu, mis endast märku annavad: reeglina on laenu tagatiseks kinnisvaraobjektid, aga järjest enam esineb ka mõnes Euroopa riigis hooneid ohustavaid äärmuslikke ilmastikujuhtumeid. Ja mõneski piirkonnas, kus varem polnud üleujutusi, on need täna saanud nii tavaliseks, et traditsiooniline kindlustus neid riske laenutagatiste mõttes enam kindlustada ei soovi.

See tähendab ka laenuvõtjatele mõnes Euroopa piirkonnas - näiteks Inglismaal - olukorda, kus inimene, kes on võtnud pikaajalise eluasemelaenu, ei leia ühtäkki enam kindlustuspakkujat, kes oleks võimeline neid riske kindlustama.

Sisuliselt tähendab see seda, et kliimarisk, mis seni on olnud võib-olla kergelt nagu deklaratiivne või poliitikute avalduste tasemel, hakkab järjest rohkem mõjutama ka inimeste igapäevaelu.

Loe uudist pikemalt ERRist.