Paabuti sõnul on viimasel ajal kõige nähtavamad olnud krüptovaluutaga seotud investeerimispettused. "Sellele on aidanud kaasa Bitcoini hinnatõus, mistõttu petturid loodavad, et inimesi on lihtsam meelitada skeemidega, kus pakutakse võimalust investeerida krüptovaluutasse," kirjeldas Paabut. Sel juhul võetakse inimestega ühendust kirja või telefoni teel ning pakutakse võimalust teenida krüptovaluutasse investeerimisega suurt tulu. "Investeerimiseks palutakse inimesel näiteks kanda raha mõne krüptovaluutasse investeerimisteenust pakkuva ettevõtte kontole,“ lisas Paabut.

Teenusepakkuja juures lubavad kurjategijad isiku nimele konto avada, aga tegelikult kantakse raha kurjategija kontole. Teisel juhul võidakse konto avada, kuid see jääb kurjategijate kontrolli alla ning inimesel endal ei ole võimalik kontol olevaid vahendeid kasutada. Suhtluse käigus võivad kurjategijad perioodiliselt saata ka ülevaateid inimese n-ö investeerimiskontost, millelt vaatab alati vastu suur kasum. „Sellised ülevaated on muidugi fiktiivsed ja nende ainuke eesmärk on meelitada inimesi andma veelgi rohkem raha kurjategijate kätte,“ märkis Paabut.

Samuti tasub valvas olla erinevate püramiid- ja ponzi skeemide osas. „Nendes skeemides võivad esimesed investeerijad esialgu saada isegi mingit tulu,“ nentis Paabut. „Selle eesmärk on aga meelitada neid aina rohkem investeerima ning värbama ka enda sõpru ja perekonnaliikmeid. Mingit reaalselt tulutoovat investeeringut nendel juhtudel muidugi tegelikult olemas ei ole, investoritele makstakse nende enda ja uutelt investoritelt saadud rahast.“ Kui uued inimesed lõpetavad skeemiga liitumise, pole ka enam raha väljamaksete tegemiseks ning koos rahaga kaovad ka muidu aktiivselt suhelnud kelmid.

Paabut soovitas olla tähelepanelik kõigi investeerimisvõimaluste osas, mis pakuvad kiiret, suurt ja riskivaba tulu. „Kui sellist asja pakutakse, siis võib kindel olla, et tegemist on pettusega,” ütles ta. Samuti viitab petuskeemide asjaolu, et inimese poole pöördutakse pealetükkiva ja lausa agressiivse käitumisega ning ei ole harvad ka juhud, kus inimesi sõimatakse rumalaks, kui ta ei ole valmis raha investeerima.

Lisaks tuleb Paabuti sõnul hoida eemale olukordadest, kus küsitakse inimeselt tema kontonumbrit ja maksekaardi andmeid – näiteks kaardinumbrit ja kaardi tagaküljel olevad CVC-koodi või internetipanga juurdepääsu paroole. „Samuti ei tohiks kellelegi anda võimalust läbi kaugjuhtimisprogrammi võtta kontroll enda arvuti üle. Tasub meeles pidada, et kindlasti ei küsi sellist ligipääsu pangatöötaja ega mõne muu legaalse investeerimisteenuse osutaja,“ rõhutas ta.