Ühisel pinnal koos elavad, eelarvet ja/või toitu jagavad inimesed moodustavad leibkonna. Ühiselt kulutatakse ka osa leibkonna sissetulekust, näiteks jagatakse majapidamistarbeid, autot ja kodumasinaid. Ülejäänud osa sissetulekust kulutatakse iga leibkonnaliikme kohta vastavalt vanusele eraldi. Ekvivalentnetosissetulek ongi leibkonna suurust ja koosseisu arvestav sissetulek, mis näitab iga liikme suhtelist osa ühisest tarbimisest ning võimaldab hinnata, milline on leibkonna majanduslik heaolu tegelikkuses.

Leibkonna ühise sissetuleku arvutamiseks antakse igale leibkonnaliikmele tarbimiskaal. Esimese täiskasvanud liikme kaal on 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste liikmete kaal 0,3 (vaata näidet teksti lõpus olevalt skeemilt). Tarbimiskaalude arvestamine aitab arvutada ja paremini võrrelda erineva suuruse ning tüübiga leibkondade sissetulekuid ja vähendada leibkondade koosseisu erinevuste mõju vaesuse määramisel. Lisaks palgatulule arvestatakse leibkonna sissetulekuks veel liikmete poolt saadav tulu ettevõtlusest ning maa ja vara rendist, samuti sotsiaaltoetuseid (sealhulgas pensionid) ning regulaarselt saadavaid makseid.

Leibkonna suurust ja koosseisu arvestav keskmine kuu ekvivalentnetosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud: 2010. aastal oli see 547 eurot, 2019. aastal aga 1142 eurot.

Maakondlikud erinevused

Kõige suurem on elanike kuu ekvivalentnetosissetulek Harju (1298 eurot), Tartu (1146 eurot) ja Rapla maakonnas (1123 eurot), kõige väiksem aga Ida-Viru (898 eurot), Valga (900 eurot) ning Jõgeva maakonnas (937 eurot). Viimase kümne aastaga on ekvivalentnetosissetulekud kõige rohkem suurenenud Põlva (128%), Lääne-Viru (126%) ja Valga maakonnas (124%), kõige vähem aga Pärnu (85%) ning Lääne maakonnas (86%).

Leibkonna suurus mõjutab sissetulekut

Leibkonna suurust ja tarbimiskaale arvestades oli 2019. aastal lastega leibkonna ühe liikme sissetulek kuus 1210 eurot. Lasteta leibkondadel oli see 131 eurot väiksem ehk 1079 eurot.

Kõige suurem oli leibkonnaliikme kuu ekvivalentnetosissetulek ühe lapsega paaridel (1393 eurot) ja kõige väiksem leibkondadel, mille moodustasid üksik täiskasvanu lapse või lastega (916 eurot). Kümne aastaga suurenes ekvivalentnetosissetulek aga kõige enam leibkondadel, mille moodustasid vähemalt kolme lapsega paarid (116%) ja lapse või lastega üksik täiskasvanu (114%).

Kõige madalama sissetulekuga on läbi aastate olnud leibkonnad, kuhu kuulub üksik 65-aastane või vanem isik. Sellise leibkonna ekvivalentnetosissetulek oli ühes kuus 619 eurot. Üksikust alla 65-aastasest isikust koosneva leibkonna sissetulek oli vastavalt 993 eurot kuus. Eraldi leibkonna moodustanud üksiku mehe sissetulek oli 872 eurot ja üksiku naise sissetulek 812 eurot.

Meeste ekvivalentnetosissetulek oli 2019. aastal ühes kuus 1165 eurot ja naistel 1121 eurot. Kõige suurem oli sissetulek 25–34-aastaste vanusegrupis: meestel 1316 eurot ja naistel 1373 eurot. Võrreldes 2010. aastaga on meeste ekvivalentnetosissetulek suurenenud 107% ja naiste 110%. Selle taga võib olla palgalõhe vähenemine, mis kahanes 2011. aasta 22,9%-lt 2019. aastaks 17,1% peale.

Vaesuses elavad inimesed

Ekvivalentnetosissetulek on ühtlasi aluseks nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse piiri arvutamisel. 2019. aastal elas absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast.

Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Kokku oli selliseid inimesi 30 500 ehk teisisõnu oli nende leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek väiksem kui 221 eurot.

Suhteline vaesus näitab nende inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam ehk see peegeldab sissetulekute ebavõrdsust riigis. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelises vaesuses elas 272 700 inimest, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 611 eurot. Piltlikult öeldes võib suhtelises vaesuses elav inimene küll hästi teenida, aga kuna teistel ümberringi on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus.