Kadri Simson osales Brüsseli arutelus: üleminek puhtale energiale peab olema kriisijärgses Euroopa Liidus esikohal

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon on seisukohal, et üleminek puhtale energiale peab olema COVID-19 järgses Euroopa Liidus esikohal ning et nüüd on aeg kiirendada keskkonnahoidlike meetmete rakendamist majanduse elavdamiseks.

2021. aasta peab olema aeg asuda tegutsema, et kiirendada energiatõhususe ja kestliku arengu meetmete rakendamist Euroopas. See on sõnum, mille Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng ning Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson edastasid 11. veebruaril 2021 Brüsselis toimunud arutelul, kus tutvustati Euroopa Komisjoni 2021. aasta tööprogrammi ja selle prioriteete energeetika valdkonnas.

Christa Schweng rõhutas, et 2020. aastal (võrreldes 2019. aastaga) vähenes üleilmne energianõudlus hinnanguliselt ligikaudu 5%, energiaga seotud CO2 heide 7% ja energiainvesteeringud 18%, kuid varasematest ülemaailmsetest majanduskriisidest taastumisega kaasnes üldiselt heitkoguste hüppeline kasv. „Praeguse kriisi järel võib oodata samasugust heitkoguste suurenemist, kui ei tehta jõupingutusi, et seada roheline energia majanduse elavdamise keskmesse. Nüüd on aeg kiirendada puhtale energiale üleminekut, energiaalase vastupanuvõime suurendamist ja kestlikku arengut," ütles ta.

ELi rahastamisprogrammide (taaste- ja vastupidavusrahastu, taasterahastu „NextGenerationEU", õiglase ülemineku kavad) kiirel ja sihipärasel rakendamisel on oluline roll ELi majanduse elavdamisel ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. „On oluline rõhutada, et energiasüsteemi ümberkujundamine ei ole üksnes tehnoloogiline küsimus, vaid ka sügavalt sotsiaalne ja poliitiline väljakutse. Eelkõige COVID-19 kriisi kontekstis tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta energiasektoris võetud meetmete tegelikku mõju kodanike ja ettevõtjate elule." Seetõttu on oluline tagada, et kodanikuühiskonna organisatsioonid oleksid kaasatud riiklike majanduse elavdamise kavade koostamisse.

Omalt poolt kirjeldas Kadri Simson 2020. aastat raske, enneolematu ja palju kahju tekitanud aastana, kuid ka läbimurdeaastana energeetika jaoks Euroopas: „Peaaegu aasta tagasi esitas komisjon uue Euroopa rohelise kokkuleppe strateegia. Sellega seame eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa. Liikmesriigid on selle eesmärgi praeguseks ka heaks kiitnud."

Tulevikku vaadates mainis ta, et kui 2020. aasta oli strateegiate ja visioonide aasta, siis 2021. aasta tuleb tegude aasta. Juunis võetakse vastu mitu olulist seadusandlikku ettepanekut taastuvenergia, energiatõhususe, hoonete energiatõhususe, metaaniheite ja gaasituru kohta: „Nagu on teatatud komisjoni 2021. aasta tööprogrammis, sisaldab pakett „Eesmärk 55" viit seadusandlikku ettepanekut kehtivate energiaalaste õigusaktide läbivaatamiseks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu otsustati kliimaalases tegevuskavas eelmise aasta septembris. Selleks peab taastuvenergia osakaal 2030. aastaks suurenema 38-40%-ni."

Sellega seoses viitas komitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna (TEN) sektsiooni esimees Baiba Miltoviča vajadusele kooskõlastada tööd ELi institutsioonide vahel ning energiasüsteemi ümberkujundamise sotsiaalse ja ühiskondliku mõõtme tähtsusele: „Mitmes komitee arvamuses on TENi sektsiooni liikmed käsitlenud energiaostuvõimetust, mis on COVID-19 pandeemia kontekstis muutunud pakiliseks küsimuseks. Energiaostuvõimetus on näide sotsiaalsest, keskkonnaalasest ja majanduslikust ebaõiglusest. On oht, et energiasüsteemi ümberkujundamise ja energiapoliitika kulud jäävad lõpuks energiaostuvõimetute inimeste kanda. Me peame selles osas rohkem ära tegema."