Eesti Meremeeste Liit (EML) saatis majandus- ja taristuministri Taavi Aasale ning riigikantselei avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni esimehe Taimar Peterkopile avaliku pöördumise, kus suunab tähelepanu uue asekantsleri ametikoha tähtusele ning ka meremajanduse probleemidele.

Uuel meremajanduse kantsleril on ees palju tööd

EML soovis saadetud märgukirjaga juhtida Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu asjaolule, et uuel asekantsleril tuleb eriti suurt rõhku pöörata rahvusvahelise laevanduse arendamisele, kuna just see valdkond on võrreldes teiste meremajanduse harudega möödunud kümnenditel saanud vähe tähelepanu ja seetõttu on Eesti potentsiaal jäänud seal täiel määral kasutamata. Liit pidas oluliseks ka rõhutada, et lisaks laevade Eesti lipu alla toomisele tuleb pöörata täit tähelepanu ka kaldasektori arendamisele ja Eestisse töökohtade loomisele. Sest just see peab olema laevanduse arendamise lõppeesmärgiks.

EML nentis, et kuigi 1. juulil 2020. a jõustus nn laevanduspakett, millega muudeti mitmeid seadusi vastavaks globaalsetele laevanduspraktikatele, on veel palju teha: nt jätkata Eesti seadusandluse kaasajastamisega vastavaks rahvusvaheliste praktikatega, sh viia lõpule mereõiguse revisjon, digitaliseerida ja parendada laevadele ja meremeestele suunatud teenuseid, harmoniseerida konventsioonide rakendamist ja tõsta valdkondlik koostöö ministeeriumite vahel uuele tasemele.

Meremajanduse asekantsleri roll saab olema kokku leppida merenduse visiooni ja strateegiliste eesmärkide osas ning luua rakendusplaan (taktikalised eesmärgid). "Seda kõike aga suudab teha inimene, kellel on olemas väga hea teadmine laevanduse toimeprotsessidest - kes teab, mis on laevanduse osapooltele oluline, tunneb maailmas valitsevaid trende ja oskab seada Eesti laevanduse strateegilise fookuse õigesti. Vaid nii on võimalik tuua laevad Eesti lipu alla, luua Eestile mereriigi maine ja stimuleerida läbi selle kaldasektori kasvu Eestis, koos vastavate suurt lisandväärtust loovate töökohtade loomisega.," on Eesti Meremeeste Liit kindel.

Ametikohale nõutud kvalifikatsioonid ei ole piisavalt kõrged

Lisaks toob liit pöördumises välja, et kahjuks ei ole võimalik meremajanduse asekantsleri konkursikuulutusest neid vajalikke kompetentse ja teadmisi välja lugeda. Näiteks ei nõuta miinimumkriteeriumina väga head merendusprotsesside ja toimemudeli tundmist. Eeliseid annab kandidaadile vaid varasem tööalane kokkupuude merendusega ning ei ole mainitud, kui põhjalik see peaks olema.

"Samas kui võrrelda meremajanduse asekantslerile esitatavaid nõudeid temale alluvate ametikohtade nõuetega, mis on samuti hetkel täitmisel ja leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt, siis on kummastav, et nt meremajandusosakonna juhatajale esitavad nõuded on tunduvalt kõrgemad," on Eesti Meremeeste Liit hämmingus.

Eelpool mainitud meremajandusosakonna juhatajalt näiteks nõutakse „põhjalikke valdkonna teadmisi ning selget ettekujutust merenduse valdkonna väljakutsetest". Lisaks nõutakse juhatajalt magistrikraadi, kuid asekantslerilt vaid kõrgharidust. Magistrikraadi nõutakse ka meremajandusosakonna õigusnõunikult (spetsialisti tase), ametikoht mis on samuti hetkel täitmisel.

Eesti Meremeeste Liit on kindlalt seisukohal, et valdkonna juht - asekantsler, peab olema oma alluvatega siiski vähemalt võrdse kvalifikatsiooniga antud valdkonnas ja soovitavalt muidugi parem. Seega Eesti merenduse eduka arendamise jätkamiseks on vaja leida väga hea kandidaat.

"Tegu peab olema juhiga, kes mõistab valdkonna protsesse kogu detailsuses ning suudab sellega eristada olulist ebaolulisest, suudab seada fookuse ja strateegilised suunad. Oleme veendunud, et Eestist on võimalik leida väga heade meremajanduse, sh rahvusvahelise laevanduse valdkonna teadmistega ja juhile vajalike isikuomadustega asekantsler ning loodame, et just nimelt selle nimel te pingutate ja see teil õnnestub," loodab liit parimat.