Seda, et riigi rahaline seis on loodetust kehvem, on Pentus-Rosimannus rõhutanud koalitsioonikõneluste pidamisest peale. Tõsi, seda kinnitavad nüüd ka rahandusministeeriumi värskelt avalikustatud numbrid – 2020. aastal küündis valitsussektori defitsiit esialgsetel andmetel 5,5%-ni SKP-st ehk 1,46 miljardi euroni. Mitte kunagi varem ei ole Eesti riigieelarve puudujääk nii suur olnud.

Kuigi värske rahandusminister kärbetest rääkida ei taha, tuleks kaubandus-tööstuskoja juhi sõnul esimese asjana siiski kulud üle vaadata, sest eelnevate aastate poliitiliste lubaduste täitmise tuules on unustatud, et siinsed avalikud teenused peavad olema meile ka jõukohased. „Seni ei ole keegi soovinud kuludebatti pidada – arusaadavalt on see poliitiliselt ebamugav teema –, kuid seda ei ole varsti enam võimalik edasi lükata,” rõhutas Palts.

Lisaks saab artiklist lugeda, mida arvavad kaubandus-tööstuskoja, tööandjate liidu keskliidu ning põllumajandus-kaubanduskoja juhid eelarvetasakaalu poole püüdlemisel riigi laenukoorma kasvatamisest, kriisist välja tulekuks jagatavatest toetustest ning muutustest maksusüsteemis. Kuidas sobitub selle kõige keskele teise samba reform, räägib rahandusministeeriumi esindaja.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega