Kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus oli 2020. aastal kõige suurem Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul peituvad kaugtöö populaarsuse põhjused koroonaviiruse levikus, sellest tingitud piirangutes ja soovitustes kodus püsida. „Kaugtöö tegijate arvuline tipp saabus möödunud aasta teises kvartalis ehk viiruse esimese laine ajal, mil inimesed olid eriti ettevaatlikud. Kolmandas kvartalis vähenes koos viiruse taandumisega ka kaugtöö tegijate arv, mis aga neljandas kvartalis taas suurenes. Võrreldes teise kvartaliga jäi kaugtöö tegijate arv neljandas kvartalis siiski 27 500 inimese võrra väiksemaks," ütles Põlluäär.

Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side (70,5%), finants- ja kindlustustegevuse (63,7%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (57,9%) tegevusalal. Kõige väiksem aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (8,9%), majutuse ja toitlustuse (9,5%) ning töötleva tööstuse (13,1%) tegevusalal.

Kaugtööd said endale lubada 51% tippspetsialistidest, 49% juhtidest, 35% keskastme spetsialistidest, 23% kontoritöötajatest ning vaid 2% lihttöölistest. „Võrreldes meestega suurenes naiste seas aastaga kaugtöö tegijate osatähtsus oluliselt rohkem. Haridustaseme järgi oli selgelt kõige enam kaugtöö tegijaid kõrgelt haritute seas," lisas Põlluäär.