Metsa- ja puidusektor: olime mullu Eesti suurim väliskaubanduse tasakaalustaja

Statistikaameti andmetel eksporditi möödunud aastal Eestist puitu ja puidupõhiseid tooteid ligi 2,3 miljardi euro väärtuses, mis ületas impordimahtu 1,5 miljardi euro võrra. Ühtlasi oli metsa- ja puidusektor mullu Eesti suurim väliskaubanduse tasakaalustaja.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul tuli koroonapandeemiaga kaasnenud piirangute tõttu ümberkorraldusi teha ka metsa- ja puidusektori ettevõtetel, kuid taastumine oli kiire. „Töö kodukontorites ja meelelahutus- ning reisimisvõimaluste vähenemine kasvatas inimeste soovi pühendada aega kodu renoveerimisele, laiendamisele või koguni rajamisele. Sarnaselt paljudele teistele valdkondadele pakub puit taastuva ja keskkonnasõbraliku toorainena ka ehituses suurepärast alternatiivi fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele. Inimeste teadlikkuse kasv globaalsetest kliimaprobleemidest ja isiklike tarbimisharjumuste olulisusest nende leevendamiseks kasvatab puidu populaarsust ehitusmaterjalina,“ ütles ta. Välja lisas, et mitmete Eesti puidutööstusettevõtete jaoks oli möödunud aasta tootmismahult ajaloo edukaim ja kiire rahvusvahelise nõudluse kasvu rahuldamist hakkas takistama tootmisvõimekus ning toormenappus.

Võrreldes 2019. aastaga puidu ja puidupõhiste toodete import mullu pisut kasvas. Välja sõnul moodustas puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust suurima osa saematerjal. „Möödunud aastal algasid raietööd sooja talve ja pehme pinnase tõttu hilja. Traditsiooniliselt on talv olnud metsameestele kõige aktiivsem tööperiood, sest külmakraadid annavad võimaluse teostada raietöid kohtades, kuhu on muul ajal keeruline ligi pääseda. Pehme talve tõttu polnud metsamajandusettevõtetel võimalik kohalikke puidutööstusi toorainega piisavalt varustada, mis tingis impordi kasvu,“ selgitas Välja.

Mullu jätkus trend, mille kohaselt on Eesti puidupõhiste toodete ekspordis ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. „Suurima panuse puidupõhiste toodete eksporti andsid puidust kokkupandavad ehitised ja puidust ehitusdetailid,“ märkis Välja. Ta lisas, et Eesti on rahvusvaheliselt tuntud puidu mehaanilise töötlemise kõrge kvaliteedi poolest ja konkurentsivõime säilitamiseks kiire areng jätkub. „Puidutööstuste mahukad investeeringud tööprotsesside automatiseeritusse ja digitaliseeritusse aitavad toorainet kasutada võimalikult efektiivselt ja pakkuda üle maailma paiknevatele lõpptarbijatele pika elueaga tooteid, mis on valmistatud keskkonnasõbralikust materjalist,“ sõnas Välja.

Metsa- ja puidusektor pakub otseselt või kaudselt tööd 60 000 Eesti inimesele. Eriti oluline tööandja on sektor Eesti väiksemates piirkondades, mille tööturg on majanduse käekäigust iseäranis sõltuv. „Eesti majanduse tervis sõltub ekspordist, mis omakorda on tihedalt seotud muutustega väliskeskkonnas. Metsa- ja puidusektori väga lai globaalne koostööpartnerite võrgustik ja kohalikust puidust valmistatud toodete rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteet aitasid säilitada tuhandeid töökohti kriisi haripunktis,“ ütles Välja.